Foobia

Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Selliseid objekte või olukordi hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Suurenenud ärevus väljendub kehaliste sümptomitena: südamekloppimine, hingeldamine või hingetus, higistamine, külma- või kuumahood, jalgade, käte ja/või keha värisemine, tasakaalutuse ja/või nõrkustunne, iiveldus, pearinglus, kohin kõrvades, värvilised täpid silme ees või muud nägemishäired, suukuivus, urineerimistung jne. Tavaliselt märgatakse ainult osa neist sümptomitest. Sümptomite subjektiivne tugevus võib varieeruda kergest ebamugavustundest väljakannatamatu paanikahooni.

Kõige levinumaks foobiavormiks loetakse agorafoobiat, mis hõlmab hirmu avalike kohtade, aga ka selliste kohtade ees, kust põgenemine turvalisse kohta on raskendatud: väljakud, kaubanduskeskused, poejärjekorrad, lennukid, bussid, rongid, jne. Agorafoobiat ilma paanikahoota esineb Ameerikas umbes 0,8 protsendil üle 18-aastastest inimestest arvestusliku aasta jooksul.^[1]

Lihtfoobiatest, st foobiatest, mis on seotud ühe kindla nähtusega, loetakse sagedasemaiks akrofoobiat (hirm kõrguse ees), arahnofoobiat (hirm ämblike ees), klaustrofoobiat (hirm suletud kitsaste kohtade ees), ahluofoobia (hirm pimeduse ees) ja aviatofoobia (hirm lendamise ees).

Mitmesuguseid lihtfoobiaid esineb Ameerikas 8,7 protsendil üle 18-aastastest arvestusliku aasta jooksul.^[2]

Kartust foobiate ees nimetatakse fobofoobiaks.

Ameerikas tehtud uurimuste järgi kannatab foobiate all 5,1–12,5% ameeriklastest.^[viide?]

Kõnekeeles väljendatakse sõnaga "foobia" vastumeelsust millegi suhtes.