Punane Viin
Punane Viin (saksa keeles Rotes Wien) oli Austria pealinna Viini hüüdnimi aastatel 1918–1934, mil sotsiaaldemokraadid (Sozialdemokratische Arbeiterpartei) moodustasid enamuse ja linna valitseti esmakordselt demokraatlikult.
Enne esimest maailmasõda, 1910. aasta rahvaloenduse järgi oli Viini elanike arv 2 083 630, lisaks Tsisleitaania elanike arv 28 571 934 ja kogu Austria-Ungari elanike arv 51 390 223. Kuid peale sõda Austria-Ungari lagunes, 1923. aasta rahvaloenduse ajal oli Viini elanike arv 1 918 720, samas kui järelejäänud Austria osa elanike arv vaid 6 534 742. Olles ilma jäänud toitvast maast (Austria maast oli haritav vaid 18 protsenti), arvati, et Austria ei ole ilma Saksamaaga ühinemata elujõuline. Viini peeti nüüd liiga suureks pealinnaks liiga väikese riigi jaoks, uueks hüüdnimeks teistes Austria osades sai Vesipea-Viin (Wasserkopf-Wien). Sotsiaaldemokraatide ja konservatiivide vahel puhkesid tõsised vastuolud, kuni teise maailmasõja lõpuni jäid sotsiaaldemokraadid Austrias valitsusest kõrvale või põranda alla, kuid Viinis olid võimul kuni austrofašismi tekkeni. Vastuolud viisidki Viini eraldumiseni linna ümbritsevast Alam-Austria liidumaast 1922. aastal. Vaatamata rasketele oludele nägid optimistid Viinis head võimalust suurteks sotsiaal-poliitilisteks muutusteks.
Kontseptsioon hõlmas muu hulgas radikaalset elamuehitusprogrammi, mis oli tol ajal üks suurimaid maailmas; aastatel 1925–1934 ehitati umbes 60 000 korterit, mis jaotati kindla punktisüsteemi järgi. Sotsiaaldemokraadid kehtestasid ka laiendatud sotsiaalhoolekande, kõrged maksud luksuskaupadele ning hotelli- ja restoraniteenustele ning palju muud. Tol ajal peeti seda progressiivseks. Punase Viini aeg lõppes riigipöördega 1934. aastal, kui kantsler Engelbert Dollfuss tulistati surnuks ja asendati austrofašistliku Kurt Schuschniggiga.