Akkadlased

Akkadlased (ka akadlased ja akadid) oli Vana-Lähis-Ida rahvas, kes elas peamiselt Põhja-Mesopotaamias, kus rajas 3. aastatuhandel eKr ühe maailma ajaloo esimestest suurriikidest: Akkadi riigi.

Akkadlased kõnelesid akadi keelt, mis kuulub semiidi keelte hulka ja mida kirjutati kiilkirjas, nii nagu ka veel mitmeid, omavahelise suguluseta Vana-Lähis-Ida keeli, sealhulgas sumeri ja elami keelt.

Akkadlaste nimi tuleneb Akkadi linnast, mis andis nime ka 24. sajandil eKr rajatud Akkadi riigile. Nende omakeelne endanimetus oli șalmat qaqqadim ehk "mustpead", nii nagu ka sumeritel.

Kuigi Vana-Lähis-Ida uurijad on aeg-ajalt pooldanud teooriat, mille kohaselt olid sumerid Mesopotaamias varem (olgu siis põlisasukatena või varajaste migrantidena) ja akkadlased olid hilisemad sisserändajad, ei jaga seda enamik tänapäeva assüriolooge. Meieni jõudnud varaseimates allikates esineb nii sumeri kui ka akadi keelt, sumerid ja akkadlased elasid suures osas ühistel aladel, kasutasid ühist kirja ja olid sageli kakskeelsed, mistõttu ei ole võimalik eristada, kumb keel oli substraat ja kumb superstraat või kumb kultuur jõudis Mesopotaamiasse varem. Ka varasemad teooriad sumerite ja akkadlaste antropoloogiliseks eristamiseks ei paista uuemate andmete põhjal paika pidavat.

Pärast Akkadi riigi lagunemist jagunes Mesopotaamia kaheks kultuuriliselt ja keeleliselt tihedalt seotud alaks: põhjapoolseks Assüüriaks ja lõunapoolseks Babülooniaks. Samamoodi jagunesid ka akkadlased assüürlasteks ja babüloonlasteks, kelle erinevused olid eelkõige poliitilised ja kultuurilised, vähemal määral keelelised (ehkki erialakirjanduses kõneldakse kohati assüüria ja babüloonia keelest, peetakse neid tavaliselt siiski samaks keeleks kui akadi keel).