Araabia kiri

Araabia kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel araabia keele ülesmärkimiseks.

Tänapäeval kasutatakse araabia kirja variante mitmete Aasia ja Aafrika keelte ülesmärkimiseks ning see on ladina kirja järel levikult teine kirjasüsteem maailmas.

Araabia kiri põhineb araabia tähestikul, kus on 28 põhimärki. Neile märkidele on erinevate keelte ülesmärkimiseks lisatud mitmeid lisamärke.

Araabia kirja kirjutatakse tänapäeval paremalt vasakule. Sõnade eraldamiseks kasutatakse sõnavahesid. Samuti on kasutusel kirjavahemärgid.

Araabia kiri kuulub tähtkirjade hulka ning on üldpõhimõtetelt häälikkiri (täpsemalt konsonantkiri). Pikkade vokaalide märkimiseks kasutatakse tähemärke (pikk a: alif ‏ا‎, pikk i yā' ‏ي‎, pikk u wāw ‏و‎). Lühikesi vokaale tavaliselt ei märgita. Vajadusel kasutatakse nende märkimiseks abimärke, mis kirjutatakse konsonandimärgi kohale või alla. Need on fatḥah (lühike a), kasrah (lühike i), ḍammah (lühike u) ja sukūn (vokaal puudub). hamzah (ﺀ) alif'i, wāw'i või yā' kohal või all märgib kõrisulghäälikut.

1928. aastani kasutati türgi keele kirjutamisel araabia kirja. Enne 1928. aastat kasutati araabia kirja ka aserbaidžaani, usbeki, kirgiisi, tadžiki, kasahhi ja türkmeeni keele kirjutamiseks.

Tänapäeval kasutatakse araabia kirja lisaks araabia keelele ka pärsia, urdu, kurdi, puštu, dari, belutši, pandžabi, uiguuri ja mitme muu keele kirjutamiseks.