Koodivahetus on kahe või enama keele või keelevariandi[viide?] kasutamine ühe lausungi või vestluse piires.[1]

Vahekord lähedaste mõistetega

muuda

Koodivahetuse erinevus laenamisest, interferentsist, keelevahetusest ja koodikopeerimisest on hägus. Mõistete piirid on autoriti erinev. Terminite rohkus ja nende tähenduse varieerumine on seotud mitmekeelsuse teooriate rohkusega.

Koodivahetus ja laenamine

muuda

Kontaktlingvistikas on vaieldud koodivahetuse ja laenamise eristuse üle. Alternatiivsed seisukohad on, et:

  • koodivahetus ja laenamine moodustavad kontiinumi;
  • koodivahetus on sünkrooniline, laenamine diakrooniline ilming;
  • koodivahetuse ja laenamise eristamine põhineb keelendite integreerumisel (laensõnad on kõneleja emakeeles integreerunud, koodivahetuse elemendid ei ole)
  • koodivahetuse ja laenamise eristamine põhineb sotsiolingvistilistel eristamisalustel (nt emakeelt kõnelejate hinnang).[2]

Koodivahetuse uurimine

muuda

Uuritakse valdavalt lausesiseselt toimuvaid mitmekeelseid üleminekuid, kusjuures "uuritakse koodivahetuse struktuuri, koodivahetuse asukohta lauses, koodivahetuse jagunemist sõnaliikide ja lauseliikmete lõikes, koodivahetuse elementide fonoloogilist, morfoloogilist ja süntaktilist integreerumist vestluse põhikeelde, vestluse põhikeele määramist, koodivahetuse piiranguid, koodivahetamise ja laenamise eristamist".[3]

Viited

muuda
  1. Anna Verschik. Koodivahetus meil ja mujal. Keel ja Kirjandus 1, 2004: 25-46.
  2. Kristiina Praakli. Esimese põlvkonna Soome eestlaste kakskeelne keelekasutus ja koodikopeerimine. 2009: 25.
  3. Kristiina Praakli. Esimese põlvkonna Soome eestlaste kakskeelne keelekasutus ja koodikopeerimine. 2009: 22.

Kirjandus

muuda
  • Einar Haugen. The Norwegian language in America: A study in Bilingual Behaviour, Bloomington: Indiana University Press 1953.

Välislingid

muuda