Vikipeedia

Rass

 See artikkel räägib inimrassi mõistest üldse; rassi mõiste kohta USA rahvaloendustel vaata artiklit Rass (USA rahvaloendus); bioloogilise mõiste kohta vaata artiklit rass (bioloogia); taimeliigi kohta vaata harilik rass; taimeperekonna kohta vaata artiklit rass (perekond); aadlisuguvõsa kohta vaata artiklit Rass (aadlisuguvõsa)

Rass ehk inimrass on termin, mida on kasutatud suure geneetiliselt päranduvate eripäradega inimrühma kohta. Selliseid rasse on eristatud kolm (europiidne, mongoliidne, negriidne) kuni mõnikümmend.

Bioloogias kasutatakse terminit "rass" vahel teatava üldistatud, ebamääraste piiridega joonte koondumise kohta (naha värvus, pea ja selle osade kuju), ent teaduslikult ei ole terminil tegelikku taksonoomilist tähendust: kõik inimesed kuuluvad alamliiki Homo sapiens sapiens. Rassilisel eristamisel varieeruvad rassiks peetava rühma piirid oluliselt vastavalt sellele, kas aluseks võetakse nahavärv, peakuju, keel või kultuur. Iga katse klassifitseerida inimkonda rohkem kui ühest vaatepunktist – kultuuri ja rassi, rassi ja keele, isegi keele ja kultuuri kaudu viib vastuoludeni[1].

Tänapäeval ei ole sellele teemale eraldi pühenduvat teadusharu, inimerinevustega tegelevad eri teadused, sh nt populatsioonigeneetika, füüsiline antropoloogia ja bioloogiline antropoloogia ja nende allharud, mis tegelevad nt fenotüüpide, geneetiliste rühmitumiste jms uurimisega, kuid ei üldista selliseid erinevusi rassideks.

Rassi terminil on suur kasutus rahvalikus taksonoomias ja sellisena on "rass" sisuliselt sotsiaalselt konstrueeritud. Niisugusel jaotusel on mõnedes riikides ka oluline legaalne tähendus ja selle kohta kogutakse eraldi statistikat. Sel on märkimisväärsed sotsiaalsed, poliitilised, majanduslikud ja legaalsed tagajärjed, mis omakorda mõjutavad teatud ühiskonnarühmade positsiooni sotsiaalses keskkonnas.

Inimeste populatsioonide vaheline keskmine geneetiline Fst kaugus on ligikaudu 0,125. Lewontin väitis, et see esindab väikest rassilist varieeruvust.[2] Harpending aga väitis vastupidist, öeldes, et selline kaugus viitab inimeste vahelisele sugulusele, mis on võrreldav pooleldi sugulastega juhuslikult paarilise populatsiooni sees, ning et kindla populatsiooni isik on geneetiliselt lähemal mittesugulasele samast populatsioonist kui pooleldi sugulasele segarassilisest populatsioonist.[3]

Inimese evolutsiooni mudelid

muuda

20. sajandi alguseni arvati inimrasse bioloogiliselt, kultuuriliselt ja sotsiaalselt erinevat, teiste seas panustas sellesse Charles Darwin oma empiirilistele andmetele mittetugineva teosega "Descent of man" (1871). Nn teaduslik rassism on tänaseks teadusmaailmas hüljatud. Esimestena asusid selliseid seisukohti empiiriliste andmetega kõigutama füüsik ja antropoloog Franz Boas, kes demonstreeris fenotüübi plastilisust sõltuvalt keskkonnateguritest[4]; antropoloog Ashley Montagu, kes rassi-termini bioloogilise väärtuse kahtluse alla seadis[5] ja bioloog E. O. Wilson, kes seadis termini kasutatavuse kahtluse alla loomade süstematiseerimises ning osutas, et rassi näol ei ole tegemist alamliigiga.[6]

Jonathan Marksi järgi jõudsid antropoloogid ja geneetikud 1970. aastateks seisukohale, et 1) enamus inimerinevusi on kultuurilised; 2) mis ei ole kultuuriline on peamiselt polümorfne, st esineb erinevates inimgruppides erineva sagedusega; 3) mis ei ole kultuuriline ega polümorfne on klinaalne, st sujuvate üleminekutega geograafiliselt varieeruv; 4) ülejäänu, ehk inimeste mitmekesisuse see komponent, mis ei ole kultuuriline, polümorfne ega klinaalne, moodustab väga tillukese osa inimerinevustest. See on viinud konsensuseni, et rassi sellisel kujul nagu seda varasemad teadlaspõlvkonnad olid mõistnud – diskreetse, geograafiliselt selgepiirilise geeniallikana – ei ole olemas.[7]

Tänased ideed inimese põlvenemisest seovad omavahel multiregionaalset teooriat ja "Out of Africa" teooriat, mille järgi kujunesid tänapäeva inimesed Põhja- või Ida-Aafrikast ja rändasid seejärel Aafrikast välja, segunedes ja asendades H. heidelbergensis't ja H. neanderthalensis't ja H. rhodesionesis't. Seejärel kujunenud populatsioone, nagu mistahes muudel liikidel, saaks jaotada morfoloogiliselt või esivanemate järgi eristatavateks (kladistiliselt erinevateks) osadeks, eristada kliinideks või geneetiliselt, ent kõik säärased jaotussüsteemid erinevad omavahel, ja erinevad väga selgelt rahvalikust taksonoomiast rasside kohta.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ Boas, F. 2013. Primitiivne teadvus. Eesti Keele Sihtasutus. Lk 187.
  2. ↑ https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-1-4684-9063-3_14
  3. ↑ https://www.jstor.org/stable/27503827
  4. ↑ Boas, Franz (1912). "Changes in the Bodily Form of Descendants of Immigrants". American Anthropologist, Vol. 14, No. 3, July–Sept, 1912
  5. ↑ Montagu, Ashley (1942). Man's Most Dangerous Myth: The Fallacy of Race, New York: Harper
  6. ↑ Wilson, E. O; Brown, W. L. (1953). "The Subspecies Concept and Its Taxonomic Application". Systematic Zoology 2 (3): 97–110. doi:10.2307/2411818. JSTOR 2411818
  7. ↑ Marks, J (1995). Human biodiversity: genes, race, and history. New York: Aldine de Gruyter. ISBN 0-585-39559-4.

Kirjandust eesti keeles

muuda

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rass&oldid=6760821"