Lehekülje Leonardo da Vinci lähteteksti vaatamine

Sul pole lubatud seda lehekülge muuta järgmisel põhjusel:
Sinu IP-aadress on vahemikus, mis on blokeeritud kõigis Wikimedia Foundationi vikides.
Blokeerija: ‪Elton‬. Põhjus: Open proxy/Webhost: See the help page if you are affected: .
Blokeeringu algusaeg: 17. veebruar 2024, kell 20:08
Blokeeringu aegumistähtaeg: 17. veebruar 2029, kell 20:08
Sinu praegune IP-aadress on 3.239.228.56. Blokeeritud vahemik on 3.239.0.0/16.
Palun lisa kõik need andmed igale järelepärimisele, mida kavatsed teha. Kui usud, et sind on blokeeritud ekslikult, leiad lisateavet ja juhised avatud prokside keelamist puudutavast globaalsest reeglistikust.
Muul juhul postita palun blokeeringu arutamiseks palve, mis metavikis üle vaadatakse. Saad ka saata stjuuarditele VRT-süsteemi aadressile stewards@wikimedia.org kirja, millele on lisatud kõik ülaltoodud üksikasjad.
Saad vaadata ja kopeerida selle lehekülje lähteteksti.
{{suunamine|Da Vinci|Teiste tähenduste kohta|Da Vinci (täpsustus)|ja|Leonardo da Vinci (täpsustus)}} 
: ''Selles [[Firenze Vabariik|Firenze Vabariigi]] aegses nimes tähistab da Vinci sünnikohta, mitte perekonnanime; inimesele viidatakse tema eesnimega Leonardo.''
{{infokast persoon
| nimi = Leonardo da Vinci
| pilt = Leonardo self.jpg
| pildi suurus = 
| pildiallkiri = Leonardo da Vinci autoportree
| sünninimi = Leonardo di ser Piero da Vinci<ref name="9shuo" />
| sünniaeg = 15. aprill 1452
| sünnikoht = [[Vinci]], [[Firenze Vabariik]]
| surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1519|5|2|1452|4|15}}
| surmakoht = [[Amboise]], [[Prantsusmaa kuningriik]]
| rahvus = 
| alma mater = 
| haridus = 
| tegevusala = kunst, teadus, arhitektuur, anatoomia, inseneriteadused
| tunnustus = 
| abikaasa = 
| lapsed = 
| sugulased = 
| allkiri = Leonardo Da Vinci signature from Forster codex.svg
| moodul = 
| a1 = Kunstivool
| a2 = [[kõrgrenessanss]]
| b1 = Tuntud teoseid
| b2 = {{Lihtloend|
* "[[Madonna kaljukoopas]]" (u 1483–1493)
* "[[Daam hermeliiniga]]" (u 1489–1491)
* "[[Vitruviuse mees]]" (u 1492–1498)
* "[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|Püha õhtusöömaaeg]]" (1492–1498)
* "[[Salvator Mundi (Leonardo)|Salvator Mundi]]" (u 1499–1510)
* "[[Mona Lisa]]" (u 1503–1516)
}}
| c1 = 
| c2 = 
| d1 = 
| d2 = 
}}
'''Leonardo di ser Piero da Vinci''' ([[15. aprill]] [[1452]] [[Anchiano]] [[Vinci]] lähedal – [[2. mai]] [[1519]] [[Clos Lucé]] loss, [[Amboise]]), tuntud kui '''Leonardo da Vinci''' või lihtsalt '''Leonardo''', oli [[Itaalia]] [[polühistor]], kes tegeles selliste valdkondadega nagu [[maalikunst]], [[leiutamine]], [[anatoomia]], [[matemaatika]], [[inseneriteadused]], [[skulptuur]], [[arhitektuur]], [[botaanika]], [[muusika]], [[kirjandus]], [[astronoomia]], [[geoloogia]], [[ajalugu]] ja [[kartograafia]]. Teda peetakse üheks [[renessanss|renessansiajastu]] mitmekülgsemaks [[geenius]]eks.

Leonardot on tihti kirjeldatud kui renessansiinimese arhetüüpi, kelle vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on nimetatud ka kõigi aegade parimaks maalikunstnikuks ning mitmekülgseimaks inimeseks, kes on kunagi elanud. Kunstiajaloolase [[Helen Gardner]]i sõnul olid Leonardo huvide ulatus ja sügavus erakordsed ning „ta mõistus ja iseloom paistavad meile üliinimlikud, mees ise salapärane ja kauge“.<ref name="gYyiK" />

Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Tema loomingust on kõige tuntumad teosed portree "[[Mona Lisa]]" ja religioosne maal "[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|Püha õhtusöömaaeg]]". Neid peetakse maailma enim reprodutseeritud ja ka parodeeritud maalideks, mille kuulsusega on võrreldav vaid [[Michelangelo]] "[[Aadama loomine]]". 2017. aastal müüdi ta teos "[[Salvator Mundi (Leonardo)|Salvator Mundi]]" oksjonil 450,3 miljoni USA dollari eest, mis teeb sellest kõigi aegade kalleima avalikult müüdud kunstiteose.<ref>{{Netiviide|autor=David D. Kirkpatrick|url=https://www.nytimes.com/2017/12/06/world/middleeast/salvator-mundi-da-vinci-saudi-prince-bader.html|pealkiri=Mystery Buyer of $450 Million ‘Salvator Mundi’ Was a Saudi Prince|väljaanne=The New York Times|aeg=6. detsember 2017|vaadatud=11. detsembril 2020}}</ref> Leonardo joonistus [[Vitruviuse mees|Vitruviuse mehestki]] on kujunenud kultuuriikooniks, mida on jäljendatud nii [[euro|euromündil]], raamatutes kui ka [[T-särk|T-särkidel]]. 

Praeguseks on tema teoseid säilinud umbkaudu 15, märgatav osa neist on jäänud lõpetamata tehnikaga eksperimenteerimise või edasilükkamiste tõttu. Samas on väga väärtuslikud ka ta tööd ja päevikud, mis koondavad joonistusi, teaduslikke arutelusid ja mõtteid maalimise kohta. 

Leonardo paistis silma ka tehnoloogiliste uuenduse väljamõtlemise poolest. Ta kavandas [[helikopter]]i, [[tank]]i, [[kalkulaator]]i ja [[päikeseenergia]] kontsentreerimise lahenduse. Enamikku ta kavandeist ei olnud võimalik ta eluajal teostada, kuid mõned väiksemad leiutised, nagu automatiseeritud vända üleskeeraja ja traadi tugevuse kontrollija, leidsid laialdast kasutust. Teadlasena parandas ta suuresti teadmisi [[anatoomia]]st, [[Tsiviilehitus|tsiviilehitusest]], [[optika]]st ja [[hüdrodünaamika]]st.

==Elulugu==
Leonardo sündis 15. aprillil 1452 [[Toscana|Toscanas]] Vinci lähedal Anchiano-nimelises mägikülas [[notar]] Piero Fruosino di Antonio da Vinci ja külanaise Caterina (ka Caterina Buti del Vacca ja Caterina di Meo Lippi) vallaslapsena. Tema ema kohta on vähe teada. Leonardol pole tänapäevases mõttes perekonnanime – ta nimi Leonardo di ser Piero da Vinci tähendab tõlkes „Leonardo, ''ser'' Piero poeg Vincist“.

Esimesed viis eluaastat elas Leonardo emaga Vinci lähedal [[Anchiano]] külakeses. [[1457|1457.]] aastal kolis ta oma isa, vanaisa ja onu koju Vincisse, kus läks kooli. Õpetajaid hämmastasid poisi küsimused ja argumendid. Koolis õppis ta [[kirjutamine|kirjutama]], [[lugemine|lugema]] ja [[arvutamine|arvutama]] ning [[geomeetria]]t ja [[ladina keel]]t. Ta elas Vincis [[1466]]. aastani.

14-aastaselt sõitis Leonardo [[Firenze]]sse, kus hakkas õppima andeka kunstniku [[Andrea del Verrocchio]] [[Ateljee|ateljees]] ehk ''bottega''’s. Verrocchio avaldas talle suurt mõju. ''Bottega''’s töötas ka teisi kuulsaid kunstnikke, teiste hulgas [[Sandro Botticelli]], [[Pietro Perugino]] ja [[Lorenzo di Credi]]. Leonardo alustas seal õpilasena värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega, hiljem lisandus [[õlivärvid]]ega maalimine. [[1472]]. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse ning sellega lõppes ka õppetöö Verrocchio juures, ehkki ta jäi tegutsema ateljee juurde.

1476. aastal lahkus Leonardo Verrocchio ateljeest<ref>{{Raamatuviide|autor=František Jílek|pealkiri=Mees Vincist|aasta=1988|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=89|isbn=}}</ref> ja alustas tööd professionaalse kunstnikuna.

Leonardo suri 67-aastaselt 2. mail 1519 Prantsusmaal Clos Lucé lossis arvatavasti [[Insult|insuldi]] tagajärjel. Sama aasta augustis maeti ta säilmed [[Amboise]]’i lossi kiriku juures olevale kalmistule. 

==Leonardo kui kunstnik==
[[Pilt:Leonardo da Vinci Annunciation.jpg|pisi|300px|vasakul|"Maarja kuulutus" (u 1472–1475)]]
Leonardo varajasimaks dateeritud teoseks peetakse sulejoonistust [[5. august]]ist [[1473]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Daniel Arasse|pealkiri=Leonardo da Vinci|aasta=1998|koht=Connecticut|kirjastus=Konecky & Konecky|lehekülg=}}</ref> See [[Arno jõgi|Arno]] jõe kaldapealset ja Montelupo lossi kujutav joonistus on ebatavaline vähemalt kahel põhjusel: esiteks selle tõttu, et töö on dateeritud (mille tõttu paljud uurijad arvavad, et kuupäev on tööle lisatud hiljem), aga ka selle poolest, et maastikku on kujutatud tollasest stiilist väga erinevalt – valgus, vesi ja rohelus jätvad elusa, liikuva mulje ning loodus ei ole tegevustiku taust, vaid kese.
[[Pilt:Leonardo_da_Vinci_-_Adorazione_dei_Magi_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|"Kuningate kummardamine" (u 1481–1482)]]
Verrocchio töökojas osales Leonardo ilmselt paljude maalide loomisel, kuid enamik neist on hävinud või pole tema käekiri neil tuntav. Sageli loetakse esimeseks tööks, mis on suures osas Leonardo maalitud, Verrocchio "[[Kristuse ristimine (Verrocchio)|Kristuse ristimist]]" (asub [[Uffizi galerii]]s), millel tema maalitud arvatakse olevat maastik ja vasakpoolne ingel. Varem on seda dateeritud [[1470. aastad|1470. aastate]] algusse, aga uuematel andmetel arvatakse ingel olevat maalitud kümmekond aastat hiljem. Leonardo esimeseks säilinud lõpetatud maaliks peetakse "Maarja kuulutust" (u [[1472]]–[[1475]], kuulub Uffizi galeriile). Mõlema maali täpset dateerimist raskendab ka asjaolu, et need on valminud pika aja vältel.

Leonardo loometee alguse silmapaistvaimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (u [[1481]]–[[1482]], asub Uffizi galeriis). Leonardo pidi selle maalima San Donato kloostrile [[Scopeto]]s, kuid maal jäi lõpetamata ning säilinud on vaid maali ja selle detailide [[skits]]e. Selle maaliga töötades leidis Leonardo oma stiili, ta hülgas väliselt värvika ''quattrocento'' ja lõi ''sfumato'', mida iseloomustab [[kontuur]]ide ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellest tekkinud loomulik varjude ja valguse kujutamine.
[[Pilt:Leonardo da Vinci (1452-1519) - The Last Supper (1495-1498).jpg|pisi|350px|vasakul|"[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|Püha õhtusöömaaeg]]" (1495–1498)]]
[[1482]]. aastal kutsus [[hertsog]] [[Lodovico Sforza]] Leonardo [[Milano]]sse, kuhu ta jäi [[1499]]. aastani. Sel ajavahemikul arendas Leonardo end nii [[insener]]i, [[skulptor]]i, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajast on säilinud väga vähe töid. [[1483]]. aastal telliti Leonardolt maal "Madonna kaljukoopas" (1483–1486, asub [[Louvre]]’i muuseumis). Sellest teosest on olemas ka teine, kohmakama joonega maalitud versioon, mis asub [[London]]is [[Rahvusgalerii]]s. Teise maai autorluse üle on vaieldud, kuid 2008. aasta uuringuandmete järgi peetakse peamiseks autoriks siiski kedagi teist kui Leonardot, arvatavasti ta assistenti [[Giovanni Ambrogio de Predis]]i.<ref name="VtmqP" />

"[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|Püha õhtusöömaaeg]]", üks kuulsamaid Leonardo maale, valmis aastatel [[1495]]–[[1498]]. See on maalitud Milanos asuva [[Milano Santa Maria delle Grazie kirik|Santa Maria delle Grazie kiriku]] söögisaali seinale. Kuna seda on sajandite jooksul mitmel korral [[restaureerimine|restaureeritud]], on originaalist säilinud vaid [[fresko]] kompositsioon ning mõned väikesed värvilaigud. Osaliselt on pildi halvas säilimises süüdi Leonardo kasutatud uuenduslik värv<ref name="Ow9IU" />, osaliselt [[marodöör]]id ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] purustused<ref name="kGS1B" />, aga kindlasti ka varem kasutatud algelised restaureerimistehnikad. Originaalteose seisund halvenes pärast valmimist kiiresti, sest juba [[1642]]. aastal on märgitud, et pildist on alles ainult kontuurid, millest on väga raske aru saada.
[[Pilt:Mona Lisa, by Leonardo da Vinci, from C2RMF retouched.jpg|pisi|"[[Mona Lisa]]" (1503–1519)]]
[[1499]]. aastal lahkus Leonardo Milanost ning viibis mõnda aega [[Mantova]]s ja [[Veneetsia]]s, tegeledes peamiselt leiutamisega, ning naasis siis Firenzesse, kuhu jäi [[1506]]. aastani.

[[1503]]. aastal sai Leonardo Firenze raelt tellimuse maalida [[Palazzo Vecchio]] saali seinale maal Firenze ajaloost. Leonardo valis teemaks 1440. aastal toimunud [[Anghiari lahing]]u. Pärast kuudepikkust tööd ja maalimistehnika lahenduste otsimist tekkis töösse paus ja teos jäigi lõpetamata. Sellest hoolimata hindasid tolleaegsed kunstnikud, muuhulgas [[Raffael]], tehtut kõrgelt. [[1560. aastad|1560. aastatel]] maalis [[Giorgio Vasari]], tuntuim Leonardo biograaf, poolelioleva töö üle ning praegu saab selle kohta teavet tööst tehtud koopiatelt ja säilinud skitsidelt.

[[1506]]. aastal suundus Leonardo taas [[Milano]]sse. Seal jätkas ta tööd praeguseks maailma tuntuima maali "Mona Lisa" juures (1503–1519, asub Louvre’is)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://latimesblogs.latimes.com/culturemonster/2012/03/mona-lisa-completed-later-than-thought-louvre.html|pealkiri=Mona Lisa Completed Later than Thought, Louvre Confirms|väljaanne=Los Angeles Times|aeg=29. märts 2012|vaadatud=17. detsembril 2020|tsitaat=Leonardo alustas maalimist umbes 1503. aastal Firenzes, 1516 võttis ta maali kaasa Prantsusmaale, kus jätkas selle viimistlemist veel kolm aastat ja viis töö lõpule veidi enne oma surma 1519. aastal.}}</ref>. Pildil kujutatud naine on tundmatu, aga Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna (Itaalias ongi maal tuntud pealkirjaga "La Gioconda"). Väga lihtsa ja pretensioonitu kompositsiooniga pildi muudab eriliseks ja teistest tollastest portreedest erinevaks portreteeritava mõistatuslik naeratus kunstnikule (ja selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ning mida juba Leonardo kaasaegsed jäljendama asusid.

Teised tuntud tööd sellest perioodist on "Püha Anna ja Madonna lapsega" (u 1503, asub Louvre’is) ning "Leda luigega" (u 1503–1510, säilinud vaid Raffaeli, [[Cesare da Sesto]] jt koopiad).

[[1513]]. aastal suundus Leonardo [[Rooma|Roomasse]], kus ta tegeles peamiselt teaduse ja leiutamisega. [[1516|1516.]] aastal lahkus ta kuningas [[François I]] kutsel Prantsusmaale ja asus elama Amboise’i lähedale Clou Lucé lossi. Ilmselt just seal lõpetas ta ka oma viimase maali "Ristija Johannese" (u 1513–1516, asub Louvre’is), mida on kritiseeritud homoseksuaalse ja blasfeemilise alatooni tõttu.

==Päevikud==
[[Pilt:Codex de leicester.jpg|pisi|Leht "[[Codex Leicester]]ist"]]
Renessansiaja [[humanism|humanismis]] ei eristatud kauneid kunste ja teadust rangelt. Leonardo tööd teaduse ja tehnika vallas olid sama muljetavaldavad kui ta kunst. Tema päevikud, kus on kokku umbes 13 000 lehekülge märkmeid ja joonistusi, olid edasilükkavaks jõuks moodsale kunstile ja looduslikule filosoofiale, tänapäevase teaduse eelkäijale. Leonardo vaatles pidevalt maailma enda ümber ning tegi ülestähendusi ja korrastas neid pidevalt kogu oma elu ja reiside kestel.

Leonardo päevikud on enamjaolt kirjutatud [[peegelkursiiv]]is. Sageli on peetud selle põhjuseks saladuse hoidmist, kuid ta võis seda teha pigem praktilisusest lähtudes: kuna ta oli vasakukäeline, oli tal tõenäoliselt mugavam kirjutada paremalt vasakule. 

Leonardo joonistused ja märkmed näitavad, kui laiahaardelised olid ta huvid. Ta märkmetes leidub infot alates poenimekirjadest ja inimestest, kes talle võlgu olid, ning lõpetades kavanditega tiibade ja vee peal käimiseks mõeldud kingade jaoks. Neis on maalide kompositsioone, uuringuid detailide, nägude ja emotsioonide, loomade, laste, lahkamiste, taimede, kivide moodustumise, veekeeriste, sõjamasinate, helikopterite ja arhitektuuri kohta.

Enamjagu Leonardo päevikuid, mis olid algselt lihtsad eri suurust ja tüüpi lahtised paberid, jäid pärast surma ta sõbra Francesco Melzi kätte.<ref>{{Raamatuviide|autor=Robert Wallace|pealkiri=The World of Leonardo: 1452–1519|aasta=1966|koht=New York|kirjastus=Time-Life Books|lehekülg=169}}</ref> Praeguseks on osa neist jõudnud suurtesse kogudesse, nagu [[Windsori loss]]i kuninglik raamatukogu, Louvre’i muuseum, [[Hispaania Rahvusraamatukogu]], [[Victoria ja Alberti muuseum|Victoria ja Alberti Muuseum]], Milano [[Biblioteca Ambrosiana]] (kus on 12-osaline "[[Codex Atlanticus]]") ja [[Briti Raamatukogu Londonis]] (kes on osa märkmekogumist "Arundel MS 263" teinud ligipääsetavaks ka internetis<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.bl.uk/manuscripts/FullDisplay.aspx?ref=Arundel_MS_263|pealkiri=Digitised Manuscripts: Arundel MS 263|väljaanne=British Library|aeg=|vaadatud=12. detsembril 2020|arhiivimisaeg=2018-07-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180730002903/http://www.bl.uk/manuscripts/FullDisplay.aspx?ref=Arundel_MS_263|url-olek=ei tööta}}</ref>). "[[Codex Leicester]]" on ainus Leonardo suur teadustöö, mis on erakätes. Selle omanik on [[Bill Gates]], kes paneb selle kord aastas välja linnades üle maailma.

==Teaduslik uurimistöö==
Leonardo lähenes teadusele eelkõige vaatlemise teel. Ta püüdis asju mõista peamiselt neid ülitäpselt kirjeldades, mitte niiväga katsetele ega teoreetilisele seletusele rõhku pannes. Kuna tal nappis haridust matemaatikas ja ladina keeles, siis tema kaasaegsed teadlased ei tunnistanud teda teadlasena. Ladina keeles oli Leonardo suurel määral iseõppija, matemaatikat õppis ta 1490. aastatel [[Luca Pacioli]] käe all. 

Leonardo päevikute sisust tuleb välja, et tal oli kavas eri teemadel välja anda hulk uurimusi. Tema tööd anatoomia, valguse ja maastiku vaatlemise kohta kogus kokku ta õpilane Francesco Melzi. [[1651]]. aastal avaldati need pealkirja "Kirjatöö Leonardo da Vinci maalide kohta" all Prantsusmaal ja Itaalias ning [[1724]]. aastal [[Saksamaa]]l [[gravüür]]idega maalikunstnik [[Nicholas Poussin]]i joonistuste põhjal. Tema päevikutesse kirja pandud teaduslikud kirjutised fossiilide kohta arvatakse olevat mõjutanud ka varast paleontoloogiat.<ref>{{Raamatuviide|autor=Andrea Baucon|pealkiri=Da Vinci’s Paleodictyon: the fractal beauty of traces|aasta=2010|koht=|kirjastus=|lehekülg=3–17|köide=Acta Geologica Polonica, 60(1)|url=https://www.researchgate.net/profile/Andrea_Baucon/publication/281656108_Da_Vinci's_paleodictyon_The_fractal_beauty_of_traces/links/5846eae808ae8e63e630816b/Da-Vincis-paleodictyon-The-fractal-beauty-of-traces.pdf}}</ref>

2007. aastal väitis Ameerika füüsik ja süsteemiteoreetik Fritjof Capra põhjalikus analüüsis Leonardo kui teadlase kohta, et tegu oli [[Galileo Galilei]]st, [[Isaac Newton]]ist ja tema järel tulnutest hoopis erineva teadlasega, sest renessansiaja inimesena kasutas ta hüpoteeside esitamiseks, katsete tegemiseks ja analüüsimiseks ka kunsti.<ref>{{Raamatuviide|autor=Fritjof Capra|pealkiri=The science of Leonardo. Inside the Mind of The Great Genius of The Renaissance|aasta=2007|koht=|kirjastus=Doubleday|lehekülg=}}</ref> Sellise tervikliku lähenemisviisi tõttu võib teda pidada ka tänapäevase süsteemiteooria eelkäijaks. 

==Anatoomia==
[[Pilt:Leonardo da vinci, Caricatura 02.jpg|pisi|Karikatuur]]
Leonardo ametlikud anatoomiaõpingud algasid Andrea del Verrocchio meistrikojas, kus kõik õpilased pidid õppima anatoomiat.<ref>{{Raamatuviide|autor=Leonardo da Vinci|pealkiri=The Notebooks of Leonardo da Vinci|aasta=2015|koht=|kirjastus=Aegitas|lehekülg=736|isbn=9785000640081}}</ref> Ta harjutas palju [[lihas]]te, [[kõõlus]]te ja kehaosade uurimisel nähtu joonistamist ning omandas [[Topograafiline anatoomia|kirurgilise anatoomia]] vallas kiiresti meisterlikkuse.

Kunstnikuna juba nime teinud, lubati Leonardol lahata inimesi Santa Maria Nuova haiglas Firenzes ning hiljem ka Milano ja Rooma haiglates. Aastatel [[1510]] ja [[1511]] tegi ta koostööd doktor Marcantonio della Torrega ning nad kirjutasid koos teoreetilise töö anatoomiast, mille tarvis tegi ta üle 200 joonise. See avaldati 161 aastat pärast Leonardo surma, [[1680]]. aastal pealkirja all "Uurimistöö maalimisest".

Leonardo joonistas skeleti kõrval detailselt ka [[süda|südant]] ja [[veresoonkond|veresoonkonda]], [[Suguelundid|suguelundeid]] jm [[siseelund|siseelundeid]]. Ta oli üks esimesi, kes tegi teadusjooniseid [[emakas]] asuvast [[loode|lootest]]. Tema joonised ja tähelepanekud olid oma ajast ees ning neil olnuks tollal avaldamise korral meditsiiniteadusele kindlasti suur mõju olnud.<ref>{{Netiviide|autor=Alastair Sooke|url=https://www.telegraph.co.uk/art/artists/leonardo-da-vinci-met-death-dissected-corpses-embryos-hearts/|pealkiri=When Leonardo da Vinci Met Death: Dissected Corpses, Embryos and Hearts Sculpted Out of Glass|väljaanne=The Telegraph|aeg=28. juuli 2013|vaadatud=12. detsembril 2020}}</ref>

Kunstnikuna jäädvustas Leonardo põhjalikult vanuse ja emotsioonide mõju inimesele. Eriti süvenenult uuris ta viha. Ta joonistas ka palju inimesi, kel oli silmatorkavaid moonutusi või haigusilminguid. Ta uuris ja joonistas ka paljude loomade anatoomiat, mille tarbeks ta lahkas [[lehm]]i, [[lind]]e, [[ahv]]e, [[karu]]sid ja [[konn]]i, ning võrdles nende anatoomiat inimese omaga. Ta tegi ka hulga uurimusi [[hobune|hobuste]] kohta, osaliselt maaliloomingu tarbeks.

==Inseneriteadus ja leiutised==
[[Pilt:Leonardo da vinci, Cannon foundry.jpg|pisi|vasakul|Kahuri kavand]]
Eluajal oli Leonardo hinnatud insener. Ka selles vallas paistis ta silma ratsionaalse ja analüütilise lähenemise poolest. Detailsed on ka tehnilised joonised, seejuures oli tollal uuenduslik sis(s)evaate kujutamine. Tema tehnilisi jooniseid ja mõttekäike on säilinud umbes 5000 leheküljel.<ref>{{Raamatuviide|autor=Massimo Guarnieri|pealkiri=Reconsidering Leonardo|aasta=2019|koht=|kirjastus=|lehekülg=35–38|köide=IEEE Industrial Electronics Magazine, 13(3)}}</ref>

Kirjas Milano hertsogile [[Ludovico Maria Sforza|Ludovico Sforzale]] väitis ta end olevat võimeline looma igasuguseid masinaid nii linna kaitsmiseks kui ka piiramiseks. Kui ta [[1499]]. aastal Veneetsiasse põgenes, leidis ta tööd insenerina ja töötas välja liikuvate [[barrikaad]]ide süsteemi kaitsmaks linna rünnakute eest. Tal oli ka plaan, kuidas muuta [[Arno jõgi|Arno]] jõe voolu, et [[Pisa]] üle ujutada. Tema päevikutes on hulgaliselt praktilisi ja utoopilisi leiutisi, mille hulgas leidub muusikariistu, veepumpi, ümberpööratava vända mehhanisme ja aurukahur.

[[1502]]. aastal tegi Leonardo plaani ühe [[sildeava]]ga 240 meetri pikkusest sillast Osmanite sultan [[Bayezid II]]-le [[İstanbul]]is. Sild pidi hakkama asuma [[Bosporus]]e suudmes [[Kuldsarve laht|Kuldsarve lahel]]. Beyazid ei järginud projekti, kuna arvati, et sellise silla ehitamine on võimatu.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://news.google.com/newspapers?id=aqMtAAAAIBAJ&sjid=7HIFAAAAIBAJ&pg=4408%2C3714663|pealkiri=Da Vinci Planned Bosporus Bridge for Turks in 1503|väljaanne=The Day|aeg=26. märts 1952|vaadatud=17. detsembril 2020}}</ref> Leonardo nägemus taastati [[2001]]. aastal, kui [[Norra]] lõunaosas [[Åsi vald|Åsi vallas]] ehitati tema planeeritud sild väiksemates mõõtmetes.<ref>{{Netiviide|autor=Bulent Atalay|url=https://blog.nationalgeographic.org/2013/02/03/leonardos-bridge-part-3-vebjrn-sand-and-variations-on-a-theme-by-leonardo/|pealkiri=Leonardo's Bridge: Part 3. Vebjørn Sand and Variations on a Theme by Leonardo|väljaanne=National Geographic Society Newsroom|aeg=3. veebruar 2013|vaadatud=17. detsembril 2020|arhiivimisaeg=2019-09-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190925023028/https://blog.nationalgeographic.org/2013/02/03/leonardos-bridge-part-3-vebjrn-sand-and-variations-on-a-theme-by-leonardo/|url-olek=ei tööta}}</ref> 2012. aasta otsustas [[Türgi]] valitsus, et plaanib Leonardo kavandi alusel ehitada silla üle [[Kuldsarve laht|Kuldsarve lahe]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.hurriyetdailynews.com/da-vincis-bridge-to-be-built-in-istanbul-33052|pealkiri=Da Vinci’s Bridge to be built in Istanbul|väljaanne=Hürriyet Daily News|aeg=23. oktoober 2012|vaadatud=17. detsembril 2020}}</ref>

==Popkultuuris==
2003. aastal andis USA kirjanik välja romaani "[[Da Vinci kood]]", kus tehakse palju viiteid Leonardo loomingule, eelkõige "Mona Lisale" ja "Pühale õhtusöömaajale".<ref>{{Netiviide|autor=Stone Phillips|url=https://www.nbcnews.com/id/wbna7491383|pealkiri=Secrets behind "The Da Vinci Code"|väljaanne=NBC News|aeg=14. aprill 2005|vaadatud=17. detsembril 2020}}</ref> Raamat kujunes rahvusvaheliseks menukiks ning selle põhjal loodi 2006. aastal ka sama pealkirja kandev [[Da Vinci kood (film)|film]] ja videomäng. 

[[2013]]. aastal esilinastus [[Fox International Channels]]i ning Starzi ja Adjacent Productioni koostööna valminud telesari "Da Vinci deemonid". Leonardo da Vincit kehastab [[Tom Riley]]. Sarja tegevus toimub renessansiaegses [[Firenze]]s, kus elab 25-aastane Leonardo, kes on andekas kunstnik, leiutaja, vehkleja, armuke, unistaja ja idealist.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.foxplay.com/en-do/shows/da-vincis-demons|pealkiri=Da Vinci Deemonid|väljaanne=FOX|aeg=|vaadatud=17. detsembril 2020|arhiivimisaeg=2021-09-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210927034221/https://www.foxplay.com/en-do/shows/da-vincis-demons|url-olek=ei tööta}}</ref>

==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="dNqLM">Jilek, Františerk, lk 89.</ref>
<ref name="4EZtd">Kunstnik alustas maalimist umbes 1503.&nbsp;a Firenzes, Itaalias. 1516.&nbsp;a võttis Leonardo maali kaasa Prantsusmaale, kus jätkas maali viimistlemist veel kolm aastat ning viis töö lõpule veidi enne oma surma 1519. aastal.<br />Vt ka [https://web.archive.org/web/20170911115913/http://www.theartnewspaper.com/articles/Louvre%20confirms%20redating%20of%20the%20Mona%20Lisa/26116 Louvre kinnitab Mona Lisa ümberdateerimist] (inglise keeles) vaadatud 2012-04-02.</ref>
<ref name="lKdIx">Da Vinci Deemonid. – FOX https://web.archive.org/web/20131223113823/http://www.foxtv.ee/davinci (01.01.2014)</ref>
<ref name="9shuo">David Alan Brown; Leonardo (da Vinci) (1998). „Leonardo da Vinci: Origins of a Genius“, Yale University Press, 1998. lk 7. ISBN 0-300-07246-5</ref>
<ref name="gYyiK">{{Raamatuviide|autor=Helen Gardner|pealkiri=Art through the Ages|aasta=1970|koht=|kirjastus=Harcourt, Brace & World|lehekülg=450–456}}</ref>
<ref name="8rROq">{{Netiviide |autor=David D. Kirkpatrick |url=https://www.nytimes.com/2017/12/06/world/middleeast/salvator-mundi-da-vinci-saudi-prince-bader.html |pealkiri=Mystery Buyer of $450 Million ‘Salvator Mundi’ Was a Saudi Prince |väljaanne=[[The New York Times]] |aeg=6. detsember 2017 |vaadatud=11. detsember 2020 |keel=inglise keeles}}</ref>
<ref name="D22sX">{{Raamatuviide|autor=Daniel Arasse|pealkiri=Leonardo da Vinci|aasta=1998|koht=Connecticut|kirjastus=Konecky & Konecky.|lehekülg=}}</ref>
<ref name="VtmqP">{{Netiviide|autor=Dalya Alberge|url=https://www.theguardian.com/artanddesign/2014/dec/09/leonardo-da-vinci-virgin-rocks-louvre-national-gallery|pealkiri=The daffodil code: doubts revived over Leonardo’s Virgin of the Rocks in London|väljaanne=The Guardian|aeg=9. detsember 2014|vaadatud=10. detsembril 2020}}</ref>
<ref name="Ow9IU">{{Raamatuviide|autor=Angela Ottino della Chiesa|pealkiri=The Complete Paintings of Leonardo da Vinci. Penguin Classics of World Art|aasta=1967|koht=London|kirjastus=Penguin Books|lehekülg=98}}</ref>
<ref name="kGS1B">{{Netiviide|autor=V. M. Traverso|url=https://aleteia.org/2019/06/05/how-the-last-supper-miraculously-survived-world-war-ii-bombs/|pealkiri=How "The Last Supper" miraculously survived World War II bombs|väljaanne=Aleteia|aeg=6. mai 2019|vaadatud=10. detsembril 2020}}</ref>
}}

==Kirjandust==
* [[František Jílek]] . ''Mees Vincist'' (tõlkinud [[Leo Metsar]]), Kirjastus Kunst, 1988

== Välislingid ==
{{commons|Leonardo da Vinci}}
{{vikitsitaat}}
* [http://www.postimees.ee/?id=88340 "Avastati Leonardo da Vinci käsikirja alla peitunud autoportree"], Postimees Online 28. veebruar 2009

{{Leonardo da Vinci}}

[[Kategooria:Leonardo da Vinci| ]]
[[Kategooria:Itaalia füüsikud]]
[[Kategooria:Itaalia kunstnikud]]
[[Kategooria:Insenerid]]
[[Kategooria:Itaalia leiutajad]]
[[Kategooria:Itaalia teadlased]]
[[Kategooria:Itaalia skulptorid]]
[[Kategooria:Itaalia füsioloogid]]
[[Kategooria:Itaalia arhitektid]]
[[Kategooria:Taimetoitlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1452]]
[[Kategooria:Surnud 1519]]
Sellel leheküljel on kasutusel järgmised mallid:
Mall:Br eraldatud kirjed (muuda)
Mall:Commons (muuda)
Mall:Infokast (vaata lähteteksti) (poolkaitstud)
Mall:Infokast/styles.css (muuda)
Mall:Infokast persoon (muuda)
Mall:Leonardo da Vinci (muuda)
Mall:Lihtloend (muuda)
Mall:Lihtne loend (muuda)
Mall:Lihtne loend/styles.css (muuda)
Mall:Navbar (muuda)
Mall:Navmall (vaata lähteteksti) (poolkaitstud)
Mall:Navmall/styles.css (muuda)
Mall:Netiviide (muuda)
Mall:Raamatuviide (muuda)
Mall:Surmaaeg ja vanus (muuda)
Mall:Suunamine (muuda)
Mall:Sõsarprojekt (muuda)
Mall:Viited (vaata lähteteksti) (poolkaitstud)
Mall:Vikitsitaadid (muuda)
Mall:Vikitsitaat (muuda)
Mall:· (muuda)
Mall:Äärekast (muuda)
Moodul:Arguments (muuda)
Moodul:Citation/CS1 (muuda)
Moodul:Citation/CS1/COinS (muuda)
Moodul:Citation/CS1/Configuration (muuda)
Moodul:Citation/CS1/Date validation (muuda)
Moodul:Citation/CS1/Identifiers (muuda)
Moodul:Citation/CS1/Utilities (muuda)
Moodul:Citation/CS1/Whitelist (muuda)
Moodul:Citation/CS1/styles.css (muuda)
Moodul:Hatnote (muuda)
Moodul:Hatnote/styles.css (muuda)
Moodul:Infobox (muuda)
Moodul:Navbar (muuda)
Moodul:Navbar/styles.css (muuda)
Moodul:Redirect hatnote (muuda)
Moodul:Separated entries (muuda)
Moodul:Side box (muuda)
Moodul:Side box/styles.css (muuda)
Moodul:TableTools (muuda)
Moodul:Wikibase (muuda)
Moodul:Yesno (muuda)
Naase lehele Leonardo da Vinci
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vinci"