Salo Flohr

Salo Flohr (sünninimi Salomon Flohr; vene keeles Саломон Михайлович Флор Salomon Mihhailovitš Flor; 21. november 1908 Horodenka – 18. juuli 1983 Moskva) oli Tšehhoslovakkia ja Nõukogude Liidu maletaja, malekohtunik ja maleajakirjanik, rahvusvaheline suurmeister (1950).

Flohr sündis juudi perekonnas Horodenka linnas tollases Galiitsias Austria-Ungaris (praegune Horodenka Ukrainas). Tema ja ta vend jäid Esimese maailmasõja ajal orvuks pärast seda, kui nende vanemad veresaunas tapeti ja nad põgenesid äsja moodustatud Tšehhoslovakkiasse. Flohr asus elama Prahasse ning omandas linna arvukates kohvikutes panustele mängides järk-järgult tippmaletaja maine. Ta tuli Tšehhoslovakkia malemeistriks 1933. ja 1936. aastal. Flohr mängis edukalt paljude turniiridel Euroopas (sealhulgas sai 1936. aastal kolmanda koha Moskva turniiril ja jagas teist kohta 1937. aastal Pärnu turniiril). Ta võitis kolmel aastavahetusel Hastingsi rahvusvahelisel turniiril (1931/1932, 1932/1933, 1933/1934). 1937. aastal esitas FIDE Flohri ametlikuks maailmameistrikandidaadiks, kuid rahapuuduse tõttu tiitlimatši ei toimunud. Flohr valiti kaheksa osavõtja hulka, kes novembris 1938 mängisid AVRO turniiril selgitamaks tiitlipretendenti Aleksandr Alehhini vastu. Flohr jäi turniiril viimaseks. Jaanuaris 1939 võitis ta Leningradi-Moskva turniiri (edestas seejuures Paul Kerest ja Vassili Smõslovi) ja märtsis 1939 Ķemeri turniiri.

1939. aastal okupeeris Saksamaa Tšehhoslovakkia. Flohr põgenes perega esialgu Rootsi, seejärel siirdus Nõukogude Liitu. 1942. aastal sai ta seal Nõukogude kodakondsuse ja 1943. aastal NSV Liidu suurmeistri nimetuse. Osales malevõistlustel. 1945. aastal jagas ta Eesti NSV lahtistel meistrivõistlustel 4.–5. kohta (võitis Paul Keres), 1947. aastal sai ta kaheksanda koha meistriturniiril Pärnus (võitis Paul Keres). 1948. aastal tuli ta NSV Liidu meistrivõistlustel Moskvas neljandaks, edestades seejuures Paul Kerest.

Flohr mängis 1948. aastal Saltsjöbadenis maailmameistrivõistluste tsoonidevahelisel turniiril, kus jagas 6.–9. kohta ja pääses 1950. aastal Budapestis peetud pretendentide turniirile (10 osavõtjat), kus jagas 8.–10. kohta.

1950. aastal võttis Rahvusvaheline Maleföderatsioon (FIDE) kasutusele rahvusvahelise suurmeistri nimetuse. Flohr oli üks neist, kes sai selle nimetuse kohe samal aastal.

Ta mängis Tšehhoslovakkia võistkonna koosseisus viiel maleolümpial (1930, 1931, 1933, 1935, 1937). 1931. aastal Prahas toimunud olümpial sai Tšehhoslovakkia pronksmedali.

Flohr tegutses maleajakirjaniku ja malekohtunikuna. Ta sai FIDE-lt 1963. aastal rahvusvahelise arbiitri nimetuse.

Ta on maetud Moskvas Vagankovo kalmistule.