17. sajand

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2022) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

17. sajand ehk XVII sajand pKr ehk m.a.j. on kristliku ajaarvamise seitsmeteistkümnes sajand, mis algas 1. jaanuaril 1601 ja lõppes 31. detsembril 1700.

Sel sajandil kasvas Euroopa tähtsus ja Ameerika koloniseerimine hakkas avaldama suuremat mõju. Hispaania koloniaalimpeeriumi kõrval kerkis esile Holland (Hollandi kuldajastu), mis võistles Portugali koloniaalimpeeriumiga. Tugevnesid Inglismaa ja Prantsusmaa. Moskva tsaaririik koloniseeris Siberi. Islamimaailmas kasvasid püssirohuimpeeriumid (Osmanite riik, Safaviidide riik ja Suurmogulite riik). Hiinas asendus Mingi dünastia Qingi dünastiaga. Jaapanis sai alguse Tokugawa šogunaat. Sajandi esimest poolt iseloomustasid jätkuvad ususõjad Euroopas, millest suurim oli Kolmekümneaastane sõda. Sajandi teist poolt saatsid sõjad Osmanite riigi ja kristlike Euroopa riikide vahel (Suur Türgi sõda).

Kultuurivaldkonnas domineeris barokkstiil. Asutati esimesed rahvusvahelise haardega suurettevõtted. Hoogu kogus teadusrevolutsioon.

Ajaloosündmustele 17. sajandil Eestis osutasid kõige suuremat mõju Rootsi kuningriigi suurvõimu ajastu areng ning Rootsi ja Rzeczpospolita vaheline konkurents Kesk- ja Ida-Euroopa ning Läänemere regioonis domineerimise üle. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Rzeczpospolita kõik Väina jõest (Daugava) põhja pool asuvad Rzeczpospolita alad Rootsile. 1645. aasta Brömsebro rahulepinguga sai Rootsi enda valdusse Ojamaa, Saaremaa ja teisi alasid. 1660 omandati kontroll Ruhnu üle. Sõjalised konfliktide kõrval edenes ka hariduse andmine. Asutati esimesed gümnaasiumid, tegevust alustas Tartu Ülikool, lühikest aega tegutses Forseliuse seminar ja asutati talurahvakoole. Avati esimesed trükikojad Eesti aladel, ilmus esimene eesti keele grammatika ning peeti piiblitõlkekonverentse. Sajandi lõpetasid Suur nälg ning Põhjasõja algus.

• 1598–1613 Segaduste aeg Moskva tsaaririigis.
• 1600 asutati Briti Ida-India Kompanii.
• 1600–1629 toimus Poola-Rootsi sõda.
• 1600 – esimese inglasena jõudis Jaapanisse William Adams, šoguni nõunik ja esimene mittejaapani samurai.
• 1601–1603 näljahäda tagajärjel suri Venemaal kolmandik elanikkonnast.
• 1602 – asutati Hollandi Ida-India Kompanii. Sellest sai maailma esimene börsiettevõte ja üks suuremaid rahvusvahelisi korporatsioone.
• 1602–1663 toimus Hollandi-Portugali sõda.
• 1603 – Tokugawa šogunaadi algus Jaapanis.
• 1603 – Inglismaa ja Šotimaa personaalunioon kuningas James I all (Šotimaal James VI).
• 1604 – asutati Tomski linn Siberis.
• 1605 – Inglismaal korraldasid katoliiklased Püssirohuvandenõu, mille eesmärk oli tappa Inglismaa kuningas.
• 1606 – Inglismaal asutati Virginia Kompanii.
• 1606 – esimese eurooplasena maabus Austraalias hollandlane Willem Janszoon
• 1607 – Inglismaa rajas Põhja-Ameerikas Virginia koloonia
• 1608 – Henry Hudson otsis Kirdeväila ja jõudis Novaja Zemljani
• 1608 – asutati Québeci linn Uus-Prantsusmaal
• 1609 – John Rolfe (Pocahontase abikaasa) alustas Ameerika Ühendriikide Virginia osariigis Jamestownis esimesena edukalt tubakakasvatust; 1619 imporditi tubakakasvatuseks Jamestowni esimesed mustanahalised orjad
• 1609–1611 otsis Henry Hudson Hollandi Ida-India Kompanii ülesandel Ameerika Loodeväila, pannes aluse Hollandi kolooniatele Põhja-Ameerika mandril
• 1609–1618 Poola-Vene sõda, 1610–1612 oli Moskva Poola-Leedu vägede käes
• 1610–1617 toimus Ingeri sõda Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel, mis lõppes Stolbovo rahuga
• 1611–1613 Kalmari sõda Taani ja Rootsi kuningriigi vahel, mis lõppes Knäredi rahulepingu allkirjastamisega
• 1611 – Rootsi suurvõimu ajastu (1611–1718) algus
• 1613–1620 Jaapani ekspeditsioon Hasekura Tsunenaga juhtimisel viis saatkonna Rooma
• 1613 – Moskva tsaaririigis tuli võimule Romanovite dünastia
• 1613 – Jaapanis kehtestati sakoku poliitika, mis lõpetas vaba välissuhtluse 1853. aastani
• 1614 – Hollandis asutati Austraalia Kompanii.
• 1616 – asutati Taani Ida-India Kompanii
• 1616 – omandas Hollandi kaupmees Pieter van den Broecke esimese eurooplasena Jeemenist elus kohvipõõsad, mille viis Amsterdami botaanikaaeda
• 1618–1648 Kolmekümneaastane sõda
• 1619 – Hollandi Ida-India Kompanii vallutas Indoneesias Jayakarta linna ja rajas Bataavia (praegune Jakarta)
• 1620–1621 Poola–Türgi sõda (1620–1621)
• 1621 – asutati Hollandi Lääne-India Kompanii
• 1624 – Hollandi Ida-India Kompanii rajas koloonia Taiwani saarel
• 1624 – kehtestas ise tubakavastane Inglise kuningas James I kolooniate toetuseks tubakamonopoli, mis lubas importi vaid litsentsi alusel Virginiast
• 1624–1642 kardinal Richelieu tegevus Prantsuse välisministrina
• 1627 – kardinal Richelieu andis Uus-Prantsusmaa Kompaniile koloonias monopoli
• 1627 – mandžude esimene sissetung Koreasse
• 1627–1628 La Rochelle'i piiramine, mis märkis protestantide ja katoliiklaste vahelise võitluse tippu Prantsusmaal
• 1628 – asutati Portugali Ida-India Kompanii
• 1628 – asutati Krasnojarski linn Siberis
• 1629 – Altmargi vaherahu, Rzeczpospolita ja Rootsi vahel
• 1631 – Magdeburgi rüüstamine, mille käigus suuresti hävitati protestantlik Magdeburg
• 1632 – asutati Jakutski linn Siberis
• 1633 – sultan Murad IV keelas Türgis suitsetamise
• 1633–1634 Poola–Türgi sõda (1633–1634)
• 1634 – keelati Venemaal tubakapruukimine kohalikele
• 1636 – mandžud rajasid Hiinas Qingi dünastia
• 1637 – mandžude teine sissetung Koreasse
• 1637 – tulbimaania tipp
• 1639 – Ivan Moskvitin jõudis esimese venelasena Vaikse ookeanini
• 1639–1651 Kolme Kuningriigi sõjad Briti saartel
• 1641 – Holland vallutas Portugalilt Malaka (Malaka lahing)
• 1642 – Kurbat Ivanov joonistas esimese Vene kaardi Kaug-Idast
• 1642 – hollandlane Abel Tasman sõitis esimese eurooplasena ümber Austraalia, nägi Tasmaaniat ja Uus-Meremaad, 1643 Fidžit
• 1642 – Semjon Dežnjovi retkega algasid Venemaa üle sajandi kestnud sõjad tšuktšidega
• 1642 – Kaifengi kuberner purustas tammid Kollasel jõel, põhjustades uputuse, et lõpetada linna piiramine talurahvaarmee poolt
• 1642–1651 Inglise kodusõda rojalistide ja Inglise parlamendi vahel, millega paralleelselt toimusid sisesõjad ning rahutused ka Iirimaal ja Šotimaal
• 1643 – Kurbat Ivanov jõudis esimese eurooplasena Baikali järveni
• 1644 – Mingi dünastia lõpp Hiinas, võimule tuli Qingi dünastia
• 1645 – Brömsebro rahu Rootsi ja Taani vahel
• 1645 – avati Veneetsias Euroopa esimene kohvik väljaspool Maltat
• 1645–1669 Kreeta sõda Veneetsia ja Türgi vahel (sellest 1648–1669 kestis Candia piiramine)
• 1648 – Vestfaali rahulepingud, millega lõpetati Kolmekümneaastane sõda ning mis on üks võimalikke uusaja alguspunkte Lääne-Euroopas ning territooriumil põhineva riigikontseptsiooni algus
• 1648 – Fronde Prantsusmaal
• 1648–1667 Uputus Poolas, sõjad Ukraina, Rootsi ja Venemaaga
• 1648 – läbisid Fedot Popov ja Semjon Dežnjov esimeste eurooplastena Beringi väina
• 1648–1654 Ukraina hetmani Bogdan Hmelnõtskõi ülestõus Poola ülemvõimu vastu
• 1649 – hukati Inglise kuningas Charles I
• 1649–1660 Inglise vabariik
• 1649–1653 Cromwelli vallutus Iirimaal, mille käigus toimus 1649. aastal ka Drogheda piiramine ja veresaun Oliver Cromwelli juhtimisel. Sõja, nälja ja katku tõttu hukkus viiendik Iirimaa elanikest
• 1654 – Rootsi kuninganna Kristiina loobus troonist ja läks katoliiklasena Rooma eksiili
• 1654 – Perejaslavi raada andis Ukraina Moskva tsaaririigi protektsiooni alla
• 1654–1667 Vene-Poola sõda (1654–1667) ehk Kolmeteistkümneaastane sõda, mille võitis Vene tsaaririik, mis sai muu hulgas endale Kiievi ja Smolenski
• 1656–1658 Vene-Rootsi sõda (1656–1658), mis lõppes Narva lähedal Vallisaare mõisas sõlmitud Vallisaare vaherahuga, millega jäid Moskva tsaaririigi valdusse sõja käigus vallutatud alad
• 1658 – Holland alustas kohvikasvatust Tseilonil, peagi sai Hollandi kolooniaist Euroopa peamine kohviallikas
• 1659 – Pürenee rahuleping
• 1660 – Inglise restauratsioon ehk Stuartite restauratsioon, millega Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa jõudsid kuningas Charles II võimu alla
• 1660 – Oliwa rahu Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel
• 1660 – Hollandi Ida-India Kompanii vallutas Sumatra sadamad, ajades Portugali Indoneesia aladelt lõplikult välja
• 1661 – Kärde rahu Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel
• 1662 – Lõuna-Mingi dünastia lõpp Hiinas
• 1662 – kehtestas Inglise parlament trükilitsentside seaduse, millega loodi litsentsitud raamatute register ja mida võib pidada autoriõiguse kujunemise alguseks
• 1663 – Louis XIV sulges Uus-Prantsusmaa Kompanii ja tegi Uus-Prantsusmaast provintsi
• 1664 – asutati Prantsuse Lääne-India Kompanii ja Prantsuse Ida-India Kompanii
• 1665–1683 Jean-Baptiste Colbert, Louis XIV rahandusminister, juurutas merkantilistliku majanduspoliitika
• 1665–1666 Londoni suur katk tappis umbes veerandi elanikkonnast
• 1666 – leidis aset Londoni suur tulekahju, mis hävitas suure osa linnast. Linna taastamises oli mõjukas arhitekt Christopher Wren
• 1666–1671 Poola-Türgi sõda (1666–1671)
• 1667–1700 Suur Türgi sõda Osmanite riigi ja Pühaks Liigaks ühinenud kristlike Euroopa riikide vahel, mis lõppes viimaste võiduga
• 1667–1668 Devolutsioonisõda Hispaania Madalmaades Prantsusmaa ja Habsburgide Hispaania vahel, mis lõpetati Aacheni rahuga
• 1668 – Hollandi Ida-India Kompanii löödi Taiwanilt lõplikult välja
• 1669 – sultan Mehmed IV saadik Soleiman Agha tutvustas pariislastele kohvi
• 1670 – Inglismaal asutati Hudsoni Lahe Kompanii
• 1671 – asutati Taani Lääne-India Kompanii
• 1672–1678 Prantsuse-Hollandi sõda
• 1672–1676 Poola-Türgi sõda (1672–1676)
• 1673 – Wuppertal-Ronsdorfis asutati Saksamaa esimene kohvik
• 1675 – Charles II püüdis kohvikuid nende liigse populaarsuse tõttu sulgeda
• 1675–1676 Kuningas Philipi sõda Uus-Inglismaa kolonistide ja nende kohalike liitlaste vahel
• 1676–1681 Vene-Türgi sõda (1676–1681)
• 1682 – asutati Brandenburgi Aafrika Kompanii
• 1683 – Viini lahing, millega lõpetati Osmanite riigi edasitung Euroopasse
• 1683 – avas Jerzy Franciszek Kulczycki sõjasaagiks saadud kohviube kasutades Viinis esimese kohviku
• 1683–1699 Poola-Türgi sõda (1683–1699)
• 1684 – Guangzhou lähedale asutati esimene Qingi dünastia 13 faktooriast, kus lubati elada ja kaubitseda välismaalastel
• 1686–1699 Vene-Türgi sõda (1686–1699)
• 1688 – Kuulus revolutsioon kukutas Inglismaal Stuartite dünastia
• 1689 – Bill of Rights määratles Inglismaal kodanikuõigused ja päriluskorra
• 1689 – algas teine saja-aastane sõda, mis hõlmas sõjalisi konflikte Inglismaa kuningriigi ja Prantsusmaa vahel, mis võttis kohati maailmasõja mõõtmed
• 1689 – Nertšinski rahu Venemaa ja Qingi Hiina vahel
• 1689 – Peeter I tühistas Venemaal tubakakeelu ja andis monopoolse impordilitsentsi inglastele
• 1690 – Boyne'i lahing Iirimaal, mis lõppes William III võiduga James II vägede üle
• 1691 – jakobiitide mäss Šotimaal
• 1694 – asutati Bank of England, mille eeskujul on loodud enamik tänapäevastest keskpankadest.
• 1695 – asutati Bank of Scotland
• 1699 – Karlowitzi rahuleping, mis tähistab Osmanite riigi valitsemise lõppemist suuremas osas Kesk-Euroopas ja nende impeeriumi languse algust
• 1700 – algas Põhjasõda (1700–1721)

• 1599–1641 Globe'i teater Londonis
• 1602 – Shakespeare, "Kaheteistkümnes öö" (esietendus)
• 1602 – Shakespeare, "Hamlet" (esietendus)
• 1604 – Shakespeare, "Othello" (esietendus)
• 1605 – Strasbourgis hakkas ilmuma esimene tänapäevane ajaleht Relation aller Fürnemmen und gedenckwürdigen Historien
• 1605 – ilmus Miguel de Cervantese romaani "Don Quijote" esimene osa (teine osa ilmus 1615)
• 1607–1627 ilmus Prantsuse kirjaniku Honoré d'Urfé'i pastoraalromaan "L'Astrée" – prantsuse kirjanduse mõjukaim teos sel sajandil
• 1608 – ilmus "Kuningas Lear"
• 1609 – William Shakespeare'i sonetikogu
• 1611 – Shakespeare, "Torm" (esietendus)
• 1611 – ilmus kuningas Jamesi piiblitõlge
• 1612 – Luis de Góngora "Lugu Polyphemosest ja Galateast"
• 1614 – Giambattista Marino "La lira"
• 1616 – George Chapmani esimesed täielikud inglise tõlked Iliasest ja Odüsseiast
• 1623 – Shakespeare, "Macbeth" (esmatrükk)
• 1631 – hakkas ilmuma Prantsusmaa esimene ajaleht Gazette de France
• 1633 – William Prynne'i teatrivastane traktaat "Histriomastix"
• 1636 – Pierre Corneille' tragöödia "Le Cid" esietendus
• 1642 – parlamendi korraldusel suleti kõik Londoni teatrid
• 1644 – John Miltoni "Areopagitica"
• 1656–1957 Blaise Pascali "Provintsikirjad"
• 1660 – lõppes Londoni teatrikeeld, kuninga patendiga loodi kaks uut teatrit
• 1662 – avaldati anglikaani kirikus tänini kehtiv Book of Common Prayer
• 1665 – François de La Rochefoucauld' "Maksiimid"
• 1667 – Jean Racine'i tragöödia "Andromache"
• 1667 – John Miltoni "Kaotatud paradiis"
• 1668–1694 Jean de La Fontaine'i "Valmid"
• 1666 – Molière'i "Misantroobi" esietendus
• 1668 – John Dryden määrati Inglismaa esimeseks poeet-laureaadiks
• 1675 – William Wycherley "The Country Wife"
• 1678 – John Bunyani "The Pilgrim's Progress"
• 1678 – John Drydeni "Oidipus"
• 1678 – John Drydeni "Kõik armastuse nimel"
• 1680 – Louis XIV rajas teatri La Comédie française
• 1682 – John Drydeni "Mac Flecknoe"
• 1688 – Aphra Behni "Oroonoko"
• 1690 – asutati Roomas Pontificia Accademia degli Arcadi Rootsi kuninganna Kristiina mälestuseks
• 1691 – John Drydeni "Kuningas Arthur"
• 1695–1697 Pierre Bayle'i "Ajalooline ja kriitiline sõnaraamat", entsüklopeediate eelkäija
• 1697 – ilmus Charles Perrault' muinasjutukogu
• 1699 – Kong Shangreni näidend "Virsikuõielehvik" Mingi dünastia langusest

• 1601 – Giacopo Peri, ooper "Euridice" ja eessõna "Le musiche sopra l'Euridice", esimene säilinud ooper
• 1606 – Joachim Burmeister: "Musica Poetica" (figuraalõpetuse keskseim tekst)
• 1607 – Claudio Monteverdi "Orpheus", varaseim ooper, mis on seni mängukavades
• 1610 – Claudio Monteverdi, "Vespro della Beata Vergine"
• 1618 – René Descartes: Musicae compendium [ka Compendium musicae]
• 1619 – Heinrich Schütz, "Psalmen Davids" (Op. 2, 1. raamat)
• 1619 – Michael Praetorius, "Syntagma Musicum"
• 1637 – avati Teatro San Cassiano Veneetsias, esimene ooperiteater
• 1638 – (?) Gregorio Allegri, "Miserere"
• 1649 – Descartes, "Les passions de l’âme", e. k "Hinge passioonid" (2014)
• 1650 – Athanasius Kircher: "Musurgia Universalis" I/II (antiigi retoorikale põhinev afektiõpetus)
• 1651 – "The English Dancing Master", John Playfordi tantsukogumik, 1698 ilmus juba 10. uusväljaanne
• 1656 – "The Siege of Rhodes", esimene inglise ooper
• 1674 – Gaspar Sanz, "Instrucción de música sobre la guitarra española", järgmised kitarriõpiku osad 1675 ja 1697
• 1676 – Heinrich Ignaz Franz Biber, "Die Rosenkranz-Sonaten"
• 1685 – sündisid Johann Sebastian Bach, Friedrich Händel ja Domenico Scarlatti
• 1688 – Henry Purcell, "Dido ja Aeneas"
• 1691 – Andreas Werckmeister, "Musicalische Temperatur, oder deutlicher und wahrer Mathematischer Unterricht"
• 1692 – (?) Marc-Antoine Charpentier' "Te Deum" D duur (arvatav esiettekanne)
• 1697 – Andreas Werckmeister: Hypomnemata musica (võrdtempereeritud häälestuse detailne kirjeldus)

• 1600 – Giordano Bruno hukkamine
• 1603 – asutati Accademia dei Lincei
• 1604 – ilmus James VI traktaat "A Counterblaste to Tobacco"
• 1605 – Leonardus Lessius kirjeldas moraaliteoloogilises raamatus "Õigusest ja seadusest" esimest korda riskipõhise hinnaga kindlustust
• 1607 – Eukleidese "Elemendid" tõlgiti hiina keelde
• 1609 – Hugo Grotiuse "Vaba meri", tänapäevase mereõiguse üks alustekste
• 1610 – Galileo Galilei "Sidereus Nuncius"
• 1610–1633 Galilei protsess inkvisitsioonikohtus
• 1620 – Francis Baconi "Novum Organum"
• 1625 – Hugo Grotiuse "Sõja ja rahu õigusest", tänapäevase rahvusvahelise õiguse üks alustekste
• 1626 – Francis Baconi "Uus Atlantis"
• 1626 – jesuiit Nicolas Trigault leiutas esimese hiina keele romaniseeritud transkriptsiooni
• 1627 – Michał Boym tutvustas Hiinas esimest korda heliotsentrilist maailmasüsteemi
• 1628 – William Harvey "Anatoomilisi uurimusi südame ja vere liikumisest loomadel"
• 1632 – Galileo Galilei "Dialoog kahest maailmasüsteemist"
• 1635 – kardinal Richelieu asutas Prantsuse Akadeemia
• 1637 – René Descartes'i "Arutlus meetodist"
• 1638 – Pekingis kasutati ajalehe trükkimisel esimest korda liikuvat kirjatüüpi
• 1641 – René Descartes'i "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" eessõnana esseedele meteooridest, dioptrikast ja geomeetriast
• 1646 – Thomas Browne nimetas oma teost "Pseudodoxia Epidemica" esimesena entsüklopeediaks
• 1651 – Thomas Hobbesi "Leviaatan"
• 1651 – William Harvey' "Uurimusi loomade paljunemisest"
• 1659 – Henry More'i "Hinge surematus"
• 1660 Charles II asutas Londoni Kuningliku Seltsi
• 1660 – Antoine Arnauld' ja Claude Lancelot' Port-Royali universaalgrammatika
• 1661 – Robert Boyle'i "The Sceptical Chymist"
• 1662 – ilmus Port-Royali loogika
• 1662 – Thomas Petty alustas rea teostega, milles käsitles majandust matemaatiliselt ja statistiliselt
• 1664 – ilmus postuumselt Thomas Muni raamat "Inglismaa rikkus väliskaubandusest"
• 1665 – Prantsusmaal hakkas ilmuma maailma esimene teadusajakiri "Journal des sçavans" ("Õpetatute ajakiri")
• 1665 – hakkas ilmuma maailma esimene tänini ilmuv teadusajakiri, Londoni Kuningliku Seltsi toimetised ("Philosophical Transactions")
• 1665 – Robert Hooke'i "Micrographia", esimene teaduslik bestseller, millest pärineb termin "rakk"
• 1665 – Athanasius Kircher omistas raamatus "Maa-alune maailm" maa seest leitavad hiiglaslikud luud väljasurnud hiiglastele
• 1666 – Isaac Newtoni annus mirabilis, legendaarne üliviljakas loominguperiood
• 1666 – Margaret Cavendishi "Vaatlusi eksperimentaalfilosoofiast" ja "Leegitsev maailm"
• 1670 – Baruch Spinoza "Teoloogilis-poliitiline traktaat"
• 1671 – Marcello Malpighi "Taimede anatoomia"
• 1672 – Isaac Newton valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks, esitles seal oma reflektorteleskoopi ja värviteooriat
• 1672 – Samuel Pufendorfi "Looduse ja rahvaste õigusest"
• 1675 – Charles II asutas Greenwichi observatooriumi (valmis 1676)
• 1676 – Ole Rømer määras valguse konstantse kiiruse vaakumis (tegelikust veerandi võrra väiksemana)
• 1677 – Baruch Spinoza "Eetika" (postuumselt)
• 1687 – Isaac Newtoni "Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica" ehk "Loodusteaduse matemaatilised printsiibid"
• 1687 – Prospero Intorcetta avaldas Confuciuse teoste ladina tõlke
• 1689 – John Locke'i "Second Treatise on Civil Government"
• 1691 – John Locke kirjeldas hinna kujunemist ostjate ja müüjate vahekorra mõjul
• 1694 – Prantsuse Akadeemia sõnaraamatu esimene täistrükk
• 1695 – saatis Pierre Le Pesant Louis XIV-le palvekirja majanduspoliitika uuendamiseks, kirjeldades esimesena turumajandust ja hinnates riigi rikkust mitte vara, vaid tootmisvõimsuse alusel
• 1696 – Isaac Newtonist sai Mündikoja ülevaataja, 1699 ülem, kellena ta korraldas rahareformi
• 1696 – Charles Davenanti "Essay on the East India Trade" kirjeldas esimest korda tarbimisnõudlust ja ideaalset konkurentsi

 Pikemalt artiklis 17. sajand Eestis

• 1600–1611 Poola-Rootsi sõda (1600–1611)
• 1601–1603 näljahäda Eestis
• 1601–1606 aastate katkuepideemia Eestis
• 1622 – trükiti Agenda Parva, mis on esimene lõunaeestimurdelist teksti sisaldav säilinud teos
• 1624 – Rootsi võimud viisid läbi ulatusliku maarevisjoni. Eesti rahvaarv oli vähenenud 100 000-le. Põles Tartu toomkirik, mis jäi sestpeale varemetesse
• 1625 – Tartu langemisega rootslaste kätte lõppes Rzeczpospolita (Poola) valitsusaeg Lõuna-Eestis
• 1630 – avati Tartu akadeemiline gümnaasium, mis muudeti kaks aastat hiljem ülikooliks
• 1631 – asutati Tallinna gümnaasium
• 1632 – Tartus asutati Academia Gustaviana, mida loetakse Tartu Ülikooli alguseks
• 1637 – avaldati Stahli grammatika
• 1640 – Viru-Nigulas Pada mõisas peeti nõiaprotsess Kongla Anni üle
• 1641 – anti välja esimene teadaolev eestikeelne aabits
• 1645 – Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare
• 1655–1660 Teine Põhjasõda, mis lõppes Oliwa rahuga
• 1656–1658 Vene-Rootsi sõda (1656–1658)
• 1657. aasta katkuepideemia Eestis
• 1656 – Tartu piiramine, kus vene väed vallutasid linna
• 1657 – Tartu piiramine, kus rootslased püüdsid linna tagasi vallutada, kuid katse ebaõnnestus
• 1671 – juriidiliselt fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus Liivimaal
• 1675 – Tallinnas hakkas ilmuma nädalaleht Ordinari Freytags Post-Zeitung, mida võib pidada ajakirjanduse alguseks Eestis
• 1680 – võttis Rootsi riigipäev vastu otsuse Mõisate reduktsiooniks
• 1684 – Tartu lähedal asutati Forseliuse seminar
• 1687 – algas laialdane talurahvakoolide asutamine
• 1694 – Rootsi võimud piirasid Liivimaa aadli omavalitsust; Liivimaa maanõunike kolleegium saadeti laiali ja allutati maapäevad kindralkuberneri kontrollile
• Suur nälg, mille haripunkt oli 1696/1697 talvel ja mille käigus suri hinnanguliselt iga viies inimene
• 1700 – algas Põhjasõda (1700–1721) Narva lahinguga

• Gian Lorenzo Bernini (1598–1680), itaalia skulptor ja arhitekt
• Michelangelo Caravaggio (1571–1610), itaalia maalikunstnik
• Pieter Claesz (u 1597–1660), hollandi maalikunstnik, kes maalis vaikelusid
• Willem Claesz. Heda (1594–1680), hollandi maalikunstnik
• Anthonis van Dyck (1599–1641), flaami maalikunstnik
• El Greco (1541–1614), Kreeka päritolu Hispaania renessansiajastu maalikunstnik, skulptor ja arhitekt
• Frans Hals (1580/81–1666), Hollandi maalikunstnik, portretist
• Jan Davidsz. de Heem (1606–1684), Hollandi maalikunstnik
• Willem Kalf (1619–1693), Hollandi maalikunstnik
• Gabriël Metsu (1629–1667), hollandi maalikunstnik
• Bartolomé Esteban Murillo (1617–1682), hispaania maalikunstnik
• Nicolas Poussin (1594–1665), prantsuse klassitsistlik maalikunstnik
• Rembrandt (1606–1669), hollandi maalikunstnik
• Peter Paul Rubens (1577–1640), flaami maalikunstnik
• Jan Steen (u 1626–1679), hollandi maalikunstnik, žanrimaalija
• Diego Velázquez (1599–1660), hispaania barokkmaalikunstnik
• Johannes Vermeer (1632–1675), Hollandi maalikunstnik
• Francisco de Zurbarán (1598–1664), hispaania barokkmaalikunstnik

• Gregorio Allegri (1582–1652), itaalia helilooja
• Nicola Amati (1596–1684), tuntuim Amati perekonna viiulimeister, võimalik, et õpetas ka hilisemaid tuntud meistreid (Stradivari, Guarneri, Stainer)
• Johann Sebastian Bach (1685–1750), saksa helilooja
• Heinrich Ignaz Franz von Biber (1644–1704), austria helilooja ja viiuldaja
• Dietrich Buxtehude (1637/39–1707), taani-saksa organist ja helilooja
• William Byrd (1539/40–1623), inglise organist, helilooja ja noodikirjastaja
• Marc-Antoine Charpentier (1643–1704), prantsuse helilooja
• Arcangelo Corelli (1653–1713), itaalia viiuldaja ja helilooja
• John Dowland (1653–1626), inglise renessansihelilooja
• Girolamo Frescobaldi (1583–1643), itaalia organist ja helilooja
• Johann Jakob Froberger (1616–1667), saksa helilooja
• Orlando Gibbons (1583–1625), inglise helilooja
• Marin Marais (1656–1728), prantsuse helilooja
• Claudio Monteverdi (1567–1643), itaalia helilooja, laulja ja gambamängija
• Henry Purcell (1659–1695), inglise helilooja ja organist
• Jean-Philippe Rameau (1683–1764), prantsuse helilooja ja muusikateoreetik
• Gaspar Sanz (1640–1710), kitarriõpikud 1674, 1675, 1697
• Alessandro Scarlatti (1660–1725), itaalia barokkhelilooja
• Domenico Scarlatti (1685–1757), itaalia barokkhelilooja
• Johann Hermann Schein (1584–1630), saksa helilooja
• Samuel Scheidt (1587–1654), saksa helilooja
• Heinrich Schütz (1585–1672), saksa helilooja
• Georg Philipp Telemann (1681–1767), saksa helilooja
• Antonio Vivaldi (1678–1741), itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija
• Jean-Baptiste Lully (1632–1687), itaalia päritolu prantsuse helilooja

• Francis Bacon (1561–1626), Inglise filosoof, õigusteadlane, riigimees ja esseist
• Matsuo Bashō (1644–1694), jaapani luuletaja
• Cyrano de Bergerac (1619–1655), prantsuse satiirik ja ulmekirjanik
• Nicolas Boileau (1636–1711), prantsuse luuletaja ja kriitik, klassitsismi teoreetik
• Samuel Butler (1612–1680), inglise satiirik
• Bernard Le Bovier de Fontenelle (1657–1757), prantsuse kirjanik
• Miguel de Cervantes Saavedra hispaania kirjanik (1547–1616)
• Pierre Corneille (1606–1684), prantsuse näitekirjanik
• Richard Crashaw (1613–1649), inglise luuletaja
• John Donne (1572–1631), inglise luuletaja, jurist ja vaimulik
• John Dryden (1631–1700), inglise luuletaja, kirjanduskriitik, tõlkija ja näitekirjanik
• Jean de La Fontaine (1621–1695), tuntuim prantsuse valmikirjanik
• Luis de Góngora (1561–1627), hispaania kirjanik
• George Herbert (1593–1633), inglise luuletaja
• Ben Jonson (1572–1637), inglise näitekirjanik, näitleja, luuletaja ja kirjanduskriitik
• Giambattista Marino (1569–1625), itaalia luuletaja
• Andrew Marvell (1621–1678), inglise luuletaja
• John Milton (1608–1674), inglise luuletaja
• Samuel Pepys (1633–1703), inglise ametnik, poliitik ja päevikupidaja
• Francisco de Quevedo (1580–1645), hispaania kirjanik
• Jean Racine (1639–1699), prantsuse näitekirjanik
• François de La Rochefoucauld (1613–1680), prantsuse kirjanik
• William Shakespeare (1564–1616), inglise kirjanik
• Jonathan Swift (1667–1745), iiri kirjanik, satiirik, esseist ja vaimulik
• Henry Vaughan (1622–1695), inglise luuletaja
• John Webster (?1578–?1632), inglise kirjanik

• Francis Bacon (1561–1626), inglise filosoof
• Jacob Bernoulli (1655–1705), šveitsi matemaatik
• Johann Bernoulli (1667–1748), šveitsi matemaatik
• Robert Boyle (1627–1691), inglise keemik, füüsik ja filosoof
• Giovanni Domenico Cassini (1625–1712), itaalia päritolu astronoom, insener ja astroloog
• Margaret Cavendish (1623–1673), inglise filosoof, kirjanik ja loodusteadlane
• Samuel de Champlain (u 1567 – 1635) prantsuse meresõitja, kartograaf, joonistaja, sõjaväelane, maadeavastaja, geograaf, etnoloog, diplomaat ja kroonik
• Anne Conway, (1631–1679), inglise filosoof
• René Descartes (1596–1650), prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane
• John Flamsteed (1646–1719), inglise astronoom
• Galileo Galilei (1564–1642), itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor
• Hugo Grotius (1583–1645), hollandi õigusteadlane, kirjanik ja diplomaat, Vestfaali rahulepingu ideoloog
• Otto von Guericke (1602–1686), saksa teadlane, leiutaja ja poliitik
• Edmond Halley (1656–1742), inglise füüsik, astronoom ja matemaatik
• William Harvey (1578–1657), inglise arst ja anatoom
• Robert Hooke (1635–1703), inglise füüsik, arhitekt ja loodusteadlane
• Thomas Hobbes (1588–1679), inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik
• Christiaan Huygens (1629–1695), hollandi matemaatik, füüsik, astronoom ja leiutaja
• Johannes Kepler (1572–1630), saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof
• Antoni van Leeuwenhoek (1632–1723), hollandi loodusteadlane ja kaupmees, mikrobioloogia rajaja
• Gottfried Wilhelm Leibniz (1646–1716), saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor
• John Locke (1632–1704), inglise arst ja filosoof
• Marcello Malpighi (1628–1694), itaalia bioloog, füüsik ja füsioloog
• Damaris Masham (1659–1708), inglise filosoof
• Maria Sibylla Merian (1647–1717), saksa loodusteadlane ja illustraator
• Marin Mersenne (1588–1648), prantsuse teoloog, filosoof, matemaatik ja muusikateoreetik
• Henry More (1614–1687), inglise filosoof
• John Napier (1550–1617), Šotimaa matemaatik
• Isaac Newton (1643–1727), inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik
• William Petty (1623–1687), inglise majandusteadlane
• Samuel Pufendorf (1632–1694), saksa filosoof, majandus- ja õigusteadlane
• Ole Rømer (1644–1710), taani astronoom
• Baruch Spinoza (1632–1677), Hollandi filosoof
• Evangelista Torricelli (1608–1647), itaalia füüsik ja matemaatik
• Giambattista Vico (1668–1744), itaalia filosoof
• Christopher Wren (1632–1723), inglise arhitekt, matemaatik ja loodusteadlane
• Jan Amos Komenský (1592–1670), tšehhi õpetaja ja kirjanik

• Aleksei I Mihhailovitš, Vene tsaar (1645–1676)
• Džahangir (1569–1627), Suurmogulite riigi valitseja 1605–1627
• Šahh Džahan (1592–1666), Suurmogulite riigi valitseja 1627–1658
• Aurangzeb (1618–1707), Suurmogulite riigi valitseja 1658–1707
• Charles II, Inglismaa ja Šotimaa kuningas (1660–1685)
• Elizabeth I, Inglismaa ja Iirimaa monarh (1558–1603)
• Suur Kuurvürst Friedrich Wilhelm, Brandenburg-Preisimaa valitseja, Brandenburgi kuurvürst ja Preisimaa hertsog (1640–1688) Hohenzollernite dünastiast
• Gustav II Adolf, Rootsi kuningas (1611–1632)
• Kristiina (1626–1689), Rootsi kuninganna 1632–1654
• James I, Inglismaa ja Iirimaa kuningas (1603–1625) ning Šotimaa kuningas James VI (1567–1625)
• Karl X, Rootsi kuningas (1654–1660)
• Karl XI, Rootsi kuningas (1660–1697)
• Karl XII, Rootsi kuningas (1697–1718)
• Louis XIV (1638–1715), Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1643–1715
• Leopold I, Saksa-Rooma keiser (1658–1705)
• Louis XIV, Prantsusmaa ja Navarra kuningas (1643–1715)
• Jules de Mazarin (Giulio Mazzarini)
• Jean Armand du Plessis de Richelieu (1585–1642), prantsuse kiriku- ja riigitegelane
• Zygmunt III Waza, Poola kuningas (1587–1632) ja Rootsi kuningas (1592–1599)
• William III, Oranje vürst (Willem III), Hollandi provintside haldur, Inglismaa ja Iirimaa kuningas, Šotimaa kuningas (William II) (1689–1702)
• Władysław IV Waza, Poola kuningas (1632–1648)
• Peeter I, Vene tsaar (1682–1721) ja Venemaa Keisririigi keiser (1721–1725)
• August II Tugev, Saksimaa kuurvürst (1694–1733) ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1733)

• Vitus Bering (1681–1741), taani päritolu vene maadeavastaja
• Miyamoto Musashi (1584–1645), Jaapani mõõgavõitleja ja rōnin

• 
  Antonio Contino projekteeritud Ohete sild ehitati 1600–1603
• 
  Kirik Cusco linnas Peruus (rajatud 1571–1668), mida peetakse üheks parimaks hispaania barokkarhitektuuri näiteks Ameerikas
• 
  Giovanni Maria Bernardoni projekteeritud Peeter-Pauli kirik Krakówis, mis rajati 1597–1619
• 
  Santa Maria della Salute kirik (1631–1687) Veneetsias
• 
  Tāj Mahal rajati aastatel 1632–1653 ja seda peetakse mogulite arhitektuuri suursaavutuseks
• 
  Püha Pauli katedraal Macaus rajati 1637–1640 ja selle varemed on üks Macau tuntuim maamärk
• 
  Pol-e Chādschu, umbes 1650. aastal rajatud sild tollases Pärsia pealinnas Eşfahānis
• 
  Püha Peetruse väljaku kavandas Gianlorenzo Bernini ja see ehitati aastatel 1656–1667
• 
  17. sajandi teises pooles rajatud ‘Abbās II palee vastuvõturuumid Eşfahānis Iraanis
• 
  Narva raekoda rajati 1668–1671
• 
  Ridala kiriku altar (Berent Lorentz, 1678)
• 
  Christian Ackermanni loodud Vigala kiriku kantsel (1670. aastate lõpp)
• 
  Versailles' lossi Peegligalerii, mis rajati 1678–1687
• 
  Pont Royal ehitati 1685–1689 ja see on vanuselt kolmas sild Pariisis
• 
  17. sajandi lõpul püstitatud katedraal Tobolski kremlis
• 
  1692. aastal rajatud kloostrikompleks Paros Bhutanis
• 
  Christopher Wreni projekteeritud Saint Pauli katedraal Londonis

• 
  Michelangelo Caravaggio õlimaal "Hieronymus kirjutamas" (u 1607–1608)
• 
  Hendrick Avercampi "Talvemaastik uisutajatega" (u 1608)
• 
  Adam Elsheimeri tuntuim teos "Põgenemine Egiptusse" (u 1609) avatakse olevat esimene realistlik öötaeva kujutamine renessansskunstis
• 
  Hindu kunstniku Manohari maal Suurmogulite riigi valitsejast Džahangirist (valmis 1610–1615)
• 
  El Greco "Karjaste kummardamine" (1612–1614) oli tema viimane maal
• 
  Ambrosius Bosschaerti "Lilledega natüürmort" 1614. aastast
• 
  Jan Brueghel vanema "Kermise küla Schelle ääres autoportreega" (1614)
• 
  Peter Paul Rubensi maal "Leukippose tütarde röövimine" (1615–1620), üks barokkmaali tuntumaid näiteid
• 
  Frans Halsi õlimaal "Lõbutsejad" (1616–1617) oli üks tema varasemaid töid
• 
  Caspar Meriani loodud Pariisi kaart, mis kujutab linna u 1620. aastal
• 
  Ottavio Leoni loodud Caravaggio portree u 1621. aastast
• 
  Mingi dünastia keiser Tianqi, kes valitses 1620–1627. Teos valmis arvatavasti tema valitsusajal
• 
  Arvatavasti vahemikus 1624–44 loodud Hikone sirm on üks vanimaid ukiyo-e stiilis teoseid
• 
  Louise Moilloni "Natüürmort kirsside, maasikate ja tikritega" (1630)
• 
  Antonio de Pereda "Edevuse allegooria" (1632–1636)
• 
  Charles I Anthonis van Dycki õlimaalil 1633. aastast
• 
  Artemisia Gentileschi "Autoportree maalikunsti allegooriana" (1638–1639)
• 
  Tsuglag Gyatsot kujutav maal 17. sajandi esimesest poolest
• 
  Giovanni Battista Salvi da Sassoferrato maal Neitsi Maarjast (u 1640–1650)
• 
  Claude Lorraini saavutas tuntuse tänu oskustele kujutada loodusnähtusi. "Püha Ursula laevaleminek" (1641)
• 
  Rembrandti "Öine vahtkond" (1642) on tema kuulsaim teos
• 
  Giovanna Garzoni "Natüürmort sidrunivaagnaga" 1640ndatest
• 
  Pieter Claeszi "Natüürmort heeringa, veini ja leivaga" (1647)
• 
  Claude Mellani 1649. aasta gravüür Kristusest
• 
  Wenzel Hollari ofort 1649. aastast. Antwerpeni katedraal
• 
  Jan Abrahamsz Beerstraateni maal "Scheveningeni lahing" (1653–1666)
• 
  Diego Velázquez maali "Õuedaamid" (1656–1657) peetakse üheks omapäraseimaks õukonnaportreeks
• 
  Jumalanna Bhadrakālī kujutis u aastatest 1660–70
• 
  Robert Hooke illustratsioon kirbust (1665)
• 
  Johannes Vermeeri "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" (u 1665)
• 
  Hendrik van Schuylenburghi 1665. aasta õlimaal Hollandi Ida-India Kompanii kaubajaamast Bengalis
• 
  Élisabeth Sophie Chéroni autoportree 1672. aastast
• 
  ‘Alī-qolī Jabbadāri maal vene saadikust (1673–1674)
• 
  Lu Hani teos 1699. aastast

• John Dowlandi "Lachrimae nr 21" (1604)
• Claudio Monteverdi "Cor mio mentre vi miro" MIT kammerkoori esituses
• Heinrich Schützi "Musikalische Exequien" Cantus Polonicuse esituses. Esimene reekviem saksa keeles
• Dieterich Buxtehude "Tokaata F-duuris"
• Orlando Gibbonsi "Fantazia à3" (u 1620)
• Alessandro Scarlatti tokaata Sylvia Kindi esituses
• Heinrich Ignaz Franz von Biberi "Der Nachtwächter" (u 1670)
• Henry Purcelli "In Nomine à6" Phillip W. Serna esituses
• Arcangelo Corelli "Trio Sonata Op. 2 No. 11"