Mine sisu juurde

2024. aasta Saksamaa valitsuskriis

Allikas: Vikipeedia

2024. aasta Saksamaa valitsuskriis algas sama aasta novembris, kui kantsler Olaf Scholzi (SPD) valitsuse rahandusminister Christian Lindner (FDP) keeldus toetamast 2025. aasta riigieelarve kava.[1]

2021. aasta Liidupäeva valimistel tuli esimeseks SPD, mis moodustas valgusfoorikoalitsiooni roheliste ja liberaalse FDP-ga. 2022. aasta Venemaa Ukraina-invasioon ja sellest tingitud Venemaa gaasitarnete peatamine sanktsioonide tõttu viis Saksamaa majanduskriisi, Saksamaa GDP kasv on G7 liikmesriikidest koroonapandeemia eelsega võrreldes kõige väikseim.[2] See on suurendanud ka koalitsioonisiseseid pingeid.[3][4]

1. novembril 2024 avaldas Lindner 18-leheküljelise manifesti, milles kutsus koalitsiooni üles uusi regulatsioone peatama ning kärpima makse ja riiklikke kulutusi (sh kliimapoliitikale), et majanduskriisist välja tulla.[5][6] Lisaks on Lindner kategooriliselt keeldunud tasakaalustatud riigieelarve seaduse ehk nn võlapiduri (Schuldenbremse) lõdvendamisest, mille kohaselt võib riigieelarve puudujääk ulatuda maksimaalselt 0,35%-ni sisemajanduse koguproduktist.[7]

6. novembril 2024 palus Scholz liidupresident Frank-Walter Steinmeieril (SPD) Lindner ametist vabastada.[8] 7. novembril rahuldas Steinmeier Scholzi palve Lindneri ametist vabastamiseks, uueks rahandusministriks nimetati Scholzi lähikondlane Jörg Kukies (SPD).[9] Ka FDP justiitsminister Marco Buschmann ja haridusminister Bettina Stark-Watzinger esitasid lahkumisavaldused[10], seevastu transpordiminister Volker Wissing teatas, et kavatseb jääda valitsusse edasi ja lahkus FDP-st.[11][12] Buschmanni vahetas välja justiitsministrina Wissing, kes on nüüd kahel ministrikohal, Stark-Watzingeri vahetas välja põllumajandusminister Cem Ödzemir (rohelised), samuti kahel ministrikohal.[13]

FDP valitsusest väljaheitmise tõttu kaotas koalitsioon enamuse. Scholz teatas, et kavatseb korraldada umbusaldushääletuse 15. jaanuaril 2025. Umbusaldushääletuse kaotuse korral võinuks uued valimised (kavandatud 28. septembrile 2025) toimuda kuus kuud varem ennetähtaegsetena, hiljemalt 16. märtsil 2025.[8][9]

Samas nõudis opositsioon, eriti opositsioonijuht Friedrich Merz (CDU), kohest umbusaldushääletuse korraldamist.[9] 8. novembril teatas föderaalne valimisametnik, et jaanuaris valimiste korraldamine oleks jõuluvaheaja tõttu raske. 10. novembril teatas Scholz, et on nõus pidama umbusaldushääletust enne jõuluvaheaega.[14][15] 12. novembril jõudsid SPD, rohelised ja CDU/CSU kokkuleppele korraldada uued valimised 23. veebruaril 2025.[16]

Lisaks majandusprobleemidele on ka valijate toetus valitsusele viimase kahe aasta jooksul langenud.[17] 2021. aasta Liidupäeva valimistel said SPD (25,7%), rohelised (14,7%) ja FDP (11,4%) kokku 52% häältest, kuid novembri 2024 seisuga on arvamusküsitlustes juhtima jõudnud CDU (32-33%) ning AfD (18%), koalitsiooniparteid saaksid arvamusküsitluste kohaselt kokku vaid 30% hääli, sealhulgas jääks FDP alla 5% valimiskünnise.[18][19][20][21]

16. detsembril kaotas Scholz umbusaldushääletuse, milles osales 601 parlamendisaadikut, saades 207 poolthäält ja 394 vastuhäält. Rohelised hääletusel ei osalenud.[22] Hääletuse järgselt palus Scholz Steinmeieril Liidupäeva laiali saatmist, mis annab talle otsustamiseks 21 päeva aega. Kuna laialisaatmise korral peavad uued valimised toimuma 60 päeva jooksul peale Liidupäeva laialisaatmist, on eeldatud, et Steinmeier teeb otsuse 27. detsembril, et valimised saaksid toimuda kokkulepitud kuupäeval - 23. veebruaril 2025.[23]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Scholz sets stage for German snap election as government collapses". POLITICO (Briti inglise). 6. november 2024. Vaadatud 7. novembril 2024.
  2. ↑ "GDP – International Comparisons: Key Economic Indicators". House of Commons Library. 15. august 2024.
  3. ↑ ERR (6. august 2024). "Saksamaa võimuliidus võib puhkeda järjekordne eelarvetüli". ERR. Vaadatud 7. novembril 2024.
  4. ↑ ERR (6. november 2024). "Bild: Saksa võimuliit on kokkuvarisemise äärel". ERR. Vaadatud 7. novembril 2024.
  5. ↑ "Lindner konfrontiert Koalition mit neuem Grundsatzpapier". capital.de (saksa). 1. november 2024. Vaadatud 7. novembril 2024.
  6. ↑ "Lindner fordert in Grundsatzpapier Kehrtwende in der Wirtschaftspolitik". tagesschau.de (saksa). Vaadatud 7. novembril 2024.
  7. ↑ ERR (10. oktoober 2024). "Saksa majandusel läheb üha halvemini". ERR. Vaadatud 7. novembril 2024.
  8. ↑ 8,0 8,1 ERR (6. november 2024). "Saksamaa kantsler vallandas oma valitsuse rahandusministri". ERR. Vaadatud 7. novembril 2024.
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 ERR (7. november 2024). "Saksamaa opositsioonijuht nõuab Scholzilt kohe usaldushääletust". ERR. Vaadatud 7. novembril 2024.
  10. ↑ NACHRICHTEN, n-tv. "Stark-Watzinger und Buschmann begründen Rücktritte". n-tv.de (saksa). Vaadatud 7. novembril 2024.
  11. ↑ tagesschau.de. "Wissing tritt aus FDP aus und bleibt Minister". tagesschau.de (saksa). Vaadatud 7. novembril 2024.
  12. ↑ Daniel, Isabelle (7. november 2024). "Ampelbruch: Volker Wissing bleibt Minister und verlässt die FDP". Die Zeit (saksa). ISSN 0044-2070. Vaadatud 7. novembril 2024.
  13. ↑ Scheib, Katrin; Daniel, Isabelle; AFP (7. november 2024). "Zukunft der Bundesregierung: Wissing übernimmt Justizministerium, Özdemir Bildungsministerium". Die Zeit (saksa). ISSN 0044-2070. Vaadatud 12. novembril 2024.
  14. ↑ ERR (11. november 2024). "Saksa valimised võivad toimuda juba enne veebruari". ERR. Vaadatud 12. novembril 2024.
  15. ↑ ERR (8. november 2024). "Scholz on avatud arutelule erakorraliste valimiste kuupäeva üle". ERR. Vaadatud 12. novembril 2024.
  16. ↑ ERR (12. november 2024). "Saksamaa erakorralised valimised toimuvad 23. veebruaril". ERR. Vaadatud 12. novembril 2024.
  17. ↑ Chazan, Guy (6. november 2024). "German coalition government collapses as Scholz sacks his finance minister". Financial Times. Vaadatud 7. novembril 2024.
  18. ↑ "Sonntagsfrage – Infratest dimap (Wahlumfragen zur Bundestagswahl)". Wahlrecht.de (saksa). Vaadatud 7. novembril 2024.
  19. ↑ "Sonntagsfrage – Verian (Kantar Public, Emnid) (Wahlumfragen zur Bundestagswahl)". Wahlrecht.de (saksa). Vaadatud 7. novembril 2024.
  20. ↑ "Sonntagsfrage – INSA (Wahlumfragen zur Bundestagswahl)". Wahlrecht.de (saksa). Vaadatud 7. novembril 2024.
  21. ↑ "Sonntagsfrage – Forsa (Wahlumfragen zur Bundestagswahl)". Wahlrecht.de (saksa). Vaadatud 7. novembril 2024.
  22. ↑ ERR (16. detsember 2024). "Scholz kaotas usaldushääletuse". ERR. Vaadatud 17. detsembril 2024.
  23. ↑ "Vertrauensfrage im Bundestag: Olaf Scholz verliert Vertrauensabstimmung im Bundestag". ZEIT ONLINE (saksa). Vaadatud 17. detsembril 2024.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=2024._aasta_Saksamaa_valitsuskriis&oldid=6783409"