Aie

Aie
Kaitsestaatus
Ohulähedane  (IUCN 3.1)[1]
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Imetajad Mammalia
Selts	Esikloomalised Primates
Alamselts	Poolahvilised Strepsirrhini
Infraselts	Leemurilaadsed Lemuriformes
Sugukond	Aielased Daubentoniidae
Perekond	Aie Daubentonia
Liik	Aie
Binaarne nimetus
Daubentonia madagascariensis (Gmelin, 1788)
Aie levila

Aie (Daubentonia madagascariensis) on aielaste sugukonda aie perekonda kuuluv esikloomaline.

Aie on oma sugukonna ainus säilinud liik. Veel 1000 aastat tagasi elas Madagaskaril teinegi liik hiidaie, kes oli üsna samasugune, ainult 2–2,5 korda suurem. Hiidaie on ammu välja surnud.

Aie avastas Prantsuse maadeuurija Pierre Sonnerat 1783. aastal. Ta näitas kinnipüütud loomakest malagassidele, aga need polnud öölooma aiet varem näinud ja häälitsesid imestunult "aie-aie". Sonnerat nimetas olendi nende üllatushüüete järgi aieks.^[2]

Aie on kassisuurune loom. Tema tüvepikkus on umbes 40 cm, koheva saba pikkus 60 cm. Pea on suur, koon lühike ja lai. Kõrvad on suured, ümmargused ja nahksed. Värvus võib ulatuda tumepruunist mustani. Pealiskarv on pikk ja hõre ning turritab aluskarva seest välja. Ainus paar nisasid asub kubemepiirkonnas. Jalad on lühikesed, tagajalad esijalgadest pikemad. Varbad ja sõrmed on küünistega, ainult tagajalgade suurvarbal on küüs. Kõik sõrmed on pikad ja peenikesed, keskmine sõrm on teistest veelgi pikem.^[2]

Aie hammastik erineb teiste esikloomaliste omast. Selle põhjal arvati aie varem koguni näriliste hulka. Tema ülemised ja alumised suured eesmised hambad kasvavad kogu aeg samast hambapulbist ja on ainult eesmisel pinnal hambaemailiga kaetud.^[2]

Aie elab Madagaskari vihmametsas puu otsas. Ta tegutseb üksinda, harvem paarilisega koos. Ta nuusib toitu otsides läbi kõik pilud ja augud.^[2] Niimoodi täidab ta sama ökoloogilist nišši kui rähnid, keda Madagaskaril ei ela.

Aie on tüüpiline ööloom, kes pelgab valgust. Koidu ajal poeb ta puuõõnsusse või kõrgele oksaharude vahele tehtud pessa puhkama. Ta magab nagu leemuridki keera tõmbununa, koon jalgade vahel ja pea sabaga kaetud.^[2]

Jutt, et aie on nimetuse saanud oma häälitsuste järgi, ei vasta tõele. Aie ruigab valjusti.^[2]

Aie sööb puuvilju, näiteks mangopuu ja kookospalmi omi, bambuse ja suhkruroo säsi. Ta armastab ka puidumardikaid ja nende vastseid. Oma suurte tugevate eeshammastega pureb ta pähklisse või taimevarde ava ja uuristab sealt oma kolmanda pika sõrmega pehmet osa või putukaid.^[2] Toidujahil koputab ta puutüvele tempoga 8 korda sekundis ja kuulab kaja. Kui ta avastab puidust tühimiku, hakkab ta seda lõhkuma, et kontrollida, kas tühimikus on tõuk või midagi muud maitsvat.

Puude otsas liigub aie väga osavalt, hüpates puult puule nagu orav. Märksa raskem on tal maapinnal kõndimine ja jooksmine.

Aiel puuduvad looduslikud vaenlased peale inimese. Sellepärast on aie üsna julge ja uudishimulik loom. Öösiti võib ta toitu otsides külla tulla ja seal ringi jalutada. On juhtunud, et aie tuleb otse inimese juurde, et tema jalanõusid nuusutada.

Tänapäeval on aie oma elupaigas kohalike seas üldtuntud ja kardetud. Teda peetakse surma sümboliks ja tema nägemist halvaks endeks. Usutakse, et aie nägemine külas tähendab mõne külaelaniku surma ja seda saab vältida üksnes aie tapmisega. Mõned usuvad, et kui aie oma pika keskmise sõrmega inimese peale näitab, on see inimene surmale määratud. Mõnel pool usutakse koguni, et aied hiilivad öösel majadesse ja suruvad oma pika keskmise sõrme magajale kõrri, mille tagajärjel see sureb.

Niisuguste ebaususeikade tõttu tapetakse hulgaliselt aiesid. Kuid teiselt poolt hoiab ebausk ära aiede küttimist toiduks.

Vikisõnastiku artikkel: aie

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Aie