Mine sisu juurde

Aksel Tamm

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib kirjastustöötajast; 1923. aastal sündinud literaadi kohta vaata artiklit Aksel Tamm (1923–1987)

Aksel Tamm (23. detsember 1931 Tallinn15. august 2023) oli eesti kirjanduskriitik, tõlkija, toimetaja ja kirjastustöötaja.

Elukäik ja töö

[muuda | muuda lähteteksti]

Alustanud haridusteed 1939. aastal Inglise kolledžis, jätkas Aksel Tamm seda Teise maailmasõja ajal Nõukogude tagalasse evakueerituna Tatarstanis ja Jaroslavlis ning hiljem Tallinna 21. Keskkoolis. Õppinud aastatel 1950–1956 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat ning olnud aastatel 1956–1958 TRÜ eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri juures aspirant, asus Tamm 1958. aastal tööle ajakirja Looming toimetusse publitsistikaosakonna juhatajana.

Aastatel 1961–1962 oli Tamm Eesti Kirjanike Liidu konsultant, seejärel aastatel 1962–1964 Eesti Riikliku Kirjastuse peatoimetaja asetäitja ja 1964–1966 Eesti Kirjanike Liidu organisatsiooniline sekretär. Aastatel 1966–1982 oli Aksel Tamm kirjastuse Eesti Raamat peatoimetaja ning aastatel 1983–1995 ajakirja Keel ja Kirjandus peatoimetaja.

Aksel Tamm oli Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1966, Eesti Ajakirjanike Liidu liige aastast 1969 ning Rahvusvahelise Kirjanduskriitikute Assotsiatsiooni liige aastast 1972. Ta oli NSV Liidu Kirjanike Liidu kriitikakomisjoni liige ja aastatel 1981–1986 Eesti Kirjanike Liidu juhatuses.

Aksel Tamm oli NLKP liige aastatel 19571990. Ta on olnud president Lennart Meri nõunik.

Loominguline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Aksel Tamm avaldas publitsistikat ajakirjanduses, eeskätt aga esinenud publitsistlike sõnavõttudega raadios 1945. aastast. Kirjanduskriitikuna debüteeris ta aastal 1952, esinedes eeskätt raadios ja hiljem ka televisioonis. Ulatuslik osa tema esinemistest on olnud pühendatud vene nõukogude kirjandusele.

  • Ilja Ehrenburg. "Pariis 19081914." (Mälestusi.) Vene keelest tõlkinud Aksel Tamm. Tallinn, Loomingu Raamatukogu 1961, 5. Ajalehtede ja Ajakirjade Kirjastus (AAK) 1961
  • Irina Grekova. (Irina Nikolajevna Grekova). "Laterna all." (Valimik novelle). Vene keelest tõlkinud Hans Luik, Aksel Tamm. Tallinn, Eesti Raamat 1974
  • Irina Grekova. "Naistejuuksur." (Jutustused.) Vene keelest tõlkinud Aksel Tamm. Tallinn, Loomingu Raamatukogu, Perioodika 1964
  • Pavel Šestakov. "Kõrgusekartus. Kolm päeva Dagezanis." (Romaanid.) Vene keelest tõlkinud ja järelsõna: A. Tamm. Tallinn, Eesti Raamat 1980
  • "Detektiivid." (Romaanid.) Prantsuse keelest tõlkinud M. Riives, vene keelest tõlkinud A. Tamm. Tallinn, Eesti Raamat 1982
  • Einar Maasik, "Arupidamisi meie kasvuaastate ümber, seoses Aksel Tamme viiekümneseks saamisega" – Looming 1981, nr 12, lk 1779–1781
  • Intervjuu Aksel Tammega, vestles Marika MikliVikerkaar 1994, nr 10, lk 77–85
  • Intervjuu Aksel Tammega – kogumikus "Eesti Kirjanikkude Liit 75", koostanud Ülo Tuulik, EKL, Tallinn 1997, lk 78–87
  • Kaljo-Olev Veskimägi. "Hando Runnel partei- ja tsensuuripaberites." (Aksel Tamme parteilisest hoiakust, tsensorihoiaku õigustamisest kirjastajana 1970. aastatel ja Eesti Raamatu olukorrast 1980. aastatel.) – Raamatus: "Läbi äreva vere". Pühendusteos Hando Runnelile. Koostanud ja toimetanud Mart Orav. HRS, Tartu 1999, lk. 455, 459–460, 465. ISBN 9985-60-664-7
  • Aksel Tamm, ""Looming" 1958–1961" (mälestusi) – Looming 1998, nr 4, lk 609–616
  • Aksel Tamm, "Tsensuuri pilli järgi. Vastu ka" (mälestusi) – Looming 2000, nr 7, lk 1083–1089
  • Aksel Tamm, "Eesti Raamat: allumine ja vastasseis" – kogumikus "Raamatu osa Eesti arengus", Ilmamaa, Tartu 2001, lk 129–135
  • Andres Langemets, "Aksel Tamm 70" – Keel ja Kirjandus 2001, nr 12, lk 893–894
  • Ülo Tonts, "Seitseteistkümmend meest ja veel üks" (raamatu "Aga see oli üks mees" arvustus) – Looming 2004, nr 4, lk 624–628
  • Juhan Saar. "Valus naer." Tallinn, Faatum 2005, lk. 22 ja 221–222. (Kirjastusjuhist Aksel Tammest kui ideoloogist.) ISBN 9985-856-55-4
  • Peeter Olesk, "Aksel Tamm ja kirjastaja mälestused" (raamatu "Aga see oli üks mees" arvustus) – Keel ja Kirjandus 2005, nr 5, lk 400–407 ja P. Oleski raamatus "Filoloogia tõeline tähendus", Ilmamaa, Tartu 2008, lk 388–399 ja viited lk 437–438
  • Ülo Tuulik, "Tervituskiri Aksel Tammele juubelipäevaks" – Keel ja Kirjandus 2006, nr 12, lk 1010–1012

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]