Belgia
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
|
Belgia Kuningriik
| |||||||
 | |||||||
| Riigihümn | Brabançonne | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Pealinn | Brüssel | ||||||
| Pindala |
30 688 km² [1]  | ||||||
| Riigikeel | hollandi, prantsuse ja saksa | ||||||
| Rahvaarv |
11 584 008 (1.01.2022)[2] | ||||||
| Rahvastikutihedus | 377,5 in/km² | ||||||
| Kuningas | Philippe I | ||||||
| Peaminister | Alexander De Croo | ||||||
| Iseseisvus | 4. oktoober 1830 | ||||||
| SKT |
492,681 mld $ (2017)[3] | ||||||
| SKT elaniku kohta |
49 927 $ (2022)[4] | ||||||
| Valuuta | euro (EUR) | ||||||
| Ajavöönd | Kesk-Euroopa aeg | ||||||
| Tippdomeen | .be | ||||||
| ROK-i kood | BEL | ||||||
| Telefonikood | 32 | ||||||
.svg)
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas. Belgia naabrid on Holland põhjas, Saksamaa idas ning Luksemburg ja Prantsusmaa lõunas. Belgia looderannikul on Põhjameri.
Belgia pindala on 30 688 km² ja rahvaarv on 11,4 miljonit. Pealinn ja suurim linn on Brüssel; teised suuremad linnad on Antwerpen, Gent, Charleroi ja Liège.
Belgia on parlamentaarne föderaalne konstitutsiooniline monarhia. Riigi institutsionaalne korraldus on piirkondlike eripärade ja mitme ametliku keele tõttu keerukas. Kolm piirkonda on Flandria põhjas, Valloonia lõunas ja Brüsseli pealinnapiirkond. Brüssel on väikseim, kõige tihedamini asustatud ja SKP järgi kõige rikkam piirkond.
Belgias on kaks suurt keelekogukonda: hollandikeelne (Flandria), mis hõlmab 59% rahvastikust ja prantsuskeelne (Valloonia), mis hõlmab 40% rahvastikust. Väike saksakeelne kogukond, mille suurus on umbkaudu 1% rahvastikust, asub Valloonia idaosas.[5]
Belgia sai ametlikult sõltumatuks Madalmaade Kuningriigist 4. oktoobril 1830. Iseseisvuspäevana tähistatakse 21. juulit, mil Léopold I sai 1831. aastal esimeseks Belgia kuningaks.
Belgia on NATO üks asutajariike 1949. aastal ja Euroopa Liidu eelkäija üks asutajariike 1957. aastal.
Riik
[muuda | muuda lähteteksti]Belgia on föderaalriik ja konstitutsiooniline monarhia. Riik jaotub neljaks keelekogukonnaks: flaami (hollandikeelne), vallooni (prantsuskeelne) ja saksa kogukond ning kakskeelne pealinn. Piirkonnad on Flandria, Valloonia ja Brüsseli pealinnapiirkond.
Belgia praegune kuningas on Philippe I, ametliku kõnetlusvormeliga Tema Majesteet belglaste kuningas.[6]
Haldusjaotus
[muuda | muuda lähteteksti]
Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks, mis omakorda jagunevad 589 vallaks.
| Piirkond | Pealinn | Pindala (km²) |
Rahvaarv[7] (2006) |
Rahvastiku- tihedus (in/km²) |
|---|---|---|---|---|
 Flandria
|
Brüssel | 13 522 | 6 078 600 | 442 |
 Valloonia
|
Namur | 16 844 | 3 413 978 | 199 |
 Pealinna Brüsseli piirkond
|
161 | 1 018 804 | 6238 |
Belgial on kümme provintsi:
Pealinna Brüsseli piirkond provintside hulka ei kuulu.
Belgia jaguneb 43 haldusringkonnaks ja 27 kohturingkonnaks.
.jpg)
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Reini jõest lõunas asuvad Madalmaade territooriumid kuulusid Rooma Impeeriumi ajal Gallia Belgica provintsi koosseisu ning seal elutsesid erinevad germaani hõimud, lõuna pool aga gaulid, kes aja jooksul segunesid germaani hõimudega. Keskajal olid Põhjamere ääres Madalmaad, Calais'st põhja pool Saksamaa erinevate vürstiriikide ja piiskopkondade osa (Ost-Fryslan) ning kuulus Brabanti ja Burgundia hertsogi ja Saksa Rahva Püha Rooma Riigi valduste hulka.
14. ja 15. sajandil omandasid Burgundia hertsogid Philippe Julge ja Charles Südi abielude kaudu Flandria (Belgia) ja Hollandi (Burgundia Madalmaad).
Saksa kuningas Karl V järglased ei suutnud friislasi ja Gelderseni maid alistada ja maad vallutada. Maa-ala vallutasid ja ühendasid alles Habsburgide dünastia esindajad 1540. aastal.
16. sajandil Madalmaade majanduslikus arengus kujunesid välja piirkondlikud erinevused: Põhja, rannikuäärsetes provintsides Hollandis ja Zeelandis oli arenenud kaubandus ja meresõit. Lõunamaades, mandriosas: Flandrias ja Brabantis, oli arenenud manufaktuuritööstus.
Pärast Madalmaadel toimunud Felipe II vastast Madalmaade ülestõusu, eraldus Madalmaade põhjaosa Lõuna-Madalmaadest, 1579 moodustasid Madalmaade põhjapoolsed protestantlikud provintsid Utrechti liidu, milles lubasid üksteist toetada sõjategevuses katoliku Hispaania vastu. Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks. 26. juulil 1581 kuulutati välja Hollandi Vabariik. 1584. aastast alates juhtis Madalmaade vabadusvõitlust Oranje Mauritz, 1609. aastal sõlmiti rahu Itaalia ja Madalmaade vahel. Lõplikult kuulutati Holland iseseisvaks Kolmekümneaastane sõja lõpetanud Vestfaali rahuga. Pärast Kaheksakümneaastast sõda (1568–1648) saavutas Holland lõpliku iseseisvuse.
Lõuna-Madalmaad valitsesid aga Hispaania Habsburgid (1579–1713) ja Austria Habsburgid (1713–1794) ning Napoleon I annekteeris alad (1794–1815) Prantsuse revolutsioonisõdades.
Napoleoni sõdade lõpu järel võitjariikide korraldatud 1815. aasta Viini kongressi otsusega liideti Holland ja Lõuna-Madalmaad (ligikaudu tänapäevane Belgia) ühendati konstitutsioonilisse monarhiasse Madalmaade ühendatud kuningriik, kuhu kuningas Willem I tuli Oranje-Nassau dünastiast. Madalmaade ühendatud kuningriik ja Luksemburgi Suurhertsogiriik moodustasid Oranje-Nassau dünastia võimu all personaaluniooni.
1830. aasta Belgia revolutsiooni tulemusel pürgisid belglased iseseisvusele Madalmaade ühendatud kuningriigist. 21. juulil 1831. aastal sai Léopold I, Saksi-Coburgi ja Gotha dünastiast esimeseks Belgia kuningaks. 2. augustil tungisid Hollandi väed Belgiasse. Rahutused kestsid 8 aastat, kuid 1839 sõlmisid 2 riiki lepingu, kus tunnustati Belgia iseseisvust.
Suurbritannia maadeuurija Henry Morton Stanley retked Kongo alal olid äratanud belglaste kuninga Léopold II huvi Kesk-Aafrika vastu. Aastal 1876 korraldas kuningas Léopold II Brüsselis geograafiaalase konverentsi, kuhu kutsus kokku geograafe, filantroope ja valitsejaid kogu Euroopast. Tal õnnestus osalejaid veenda, et tuleb luua Rahvusvaheline Aafrika Ühing (International African Association), millest sai tegelikult Léopoldi tööriist Kongo allutamisel.
Majandus
[muuda | muuda lähteteksti]Belgias on tööjõulisi 5,07 miljonit. Töötus on 7,9% ja 15,2% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri.[8] Riigis on selgelt tajutav vastuolu rikkama Flandria ja vaesunud Valloonia vahel. Enne teist maailmasõda oli tööstuslik Valloonia jõukam kui Flandria, kuid pärast sõda ja rasketööstuse allakäiku on Valloonia vaesunud, töötus on seal suurem. See on üheks flaami separatismi põhjuseks. 2007. aasta andmeil oli SKP ühe inimese kohta Flandrias 28 286 eurot ja Valloonias 20 191 eurot.
| Sektor | SKT osakaal (2009) | Tööjõu osakaal (2007) |
|---|---|---|
| Põllumajandus | 0,6% | 2% |
| Tööstus | 22% | 25% |
| Teenindus | 77,4% | 73% |
Väliskaubandus
[muuda | muuda lähteteksti]Belgia suuremad ekspordiartiklid on masinad ja varustus, kemikaalid, viimistletud teemandid, metall ja metallitooted ning toidukaubad. Belgia tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 19,58%, Prantsusmaa 17,71%, Holland 11,84%, Suurbritannia 7,21%, Ameerika Ühendriigid 5,37%, Itaalia 4,77% (2009).[8]
Belgia suuremad impordiartiklid on toorained, masinad ja varustus, kemikaalid, teemandid, ravimid, toidukaubad, transpordivarustus ning õlitooted. Belgia tähtsaimad impordipartnerid on Holland 17,93%, Saksamaa 17,14%, Prantsusmaa 11,69%, Iirimaa 6,26%, Ameerika Ühendriigid 5,74%, Suurbritannia 5,07%, Hiina RV 4,09% (2009).[8]
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]2011. aasta 31. detsembri seisuga elas Belgias 11 071 483 inimest[9]. 97% elanikkonnast elab linnades.[8]
Sündimuskordaja on 10,1 promilli ja suremuskordaja 10,5 promilli (2010. aasta seisuga).[8]
Suuremad linnad
[muuda | muuda lähteteksti]| Jrk | Linn | Provints | Elanike arv[10] |
|---|---|---|---|
| 1 | Brüssel | - | 1 019 022 |
| 2 | Antwerpen | Antwerpen | 459 805 |
| 3 | Gent | Ida-Flandria | 231 493 |
| 4 | Charleroi | Hainaut | 200 132 |
| 5 | Liège | Liège | 182 597 |
| 6 | Brugge | Lääne-Flandria | 116 709 |
| 7 | Namur | Namur | 106 284 |
| 8 | Leuven | Flaami Brabant | 92 892 |
| 9 | Mons | Hainaut | 91 277 |
| 10 | Aalst | Ida-Flandria | 77 534 |
Meedia
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Belgia meediasüsteem
Kuna Belgias kehtivad ametliku riigikeelena nii hollandi, prantsuse kui ka saksa keel, on ka kogu Belgia meediasüsteem üles ehitatud kolmekeelsena.
Belgias on 21 tasulist päevalehte, millest kõige suurema trükiarvuga hollandikeelne ajaleht on De Standaard ja prantsuskeelne Le Soir.
Belgias on 25 telekanalit. Flandrias on kõige populaarsem telekanal Een, mille vaadatavus oli 2008. aastal 31,7%. Valloonias on kõige vaadatum RTL-TVI (19,3%).
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Belgia Eurovisiooni lauluvõistlusel
- Belgia linnade loend
- Belgia lennufirmade loend
- Belgia jalgpallikoondis
- Merovingid ja Merovech
- Eestlased Belgias
- Eesti Selts Belgias
- Eesti suursaadik Belgias
- Eesti-Belgia suhted
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Statbel, vaadatud 21.08.2022.
- ↑ Statbel, vaadatud 11.09.2022.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 17.10.2018.
- ↑ World Bank Open Data, vaadatud 3.02.2024.
- ↑ Leclerc, Jacques (18. jaanuar 2007). "Belgique • België • Belgien–Région de Bruxelles-Capitale • Brussels Hoofdstedelijk Gewest". L'aménagement linguistique dans le monde (French). Host: Trésor de la langue française au Québec (TLFQ), Université Laval, Quebec. Originaali arhiivikoopia seisuga 9.06.2007. Vaadatud 18.06.2007.
C'est une région officiellement bilingue formant au centre du pays une enclave dans la province du Brabant flamand (Vlaams Brabant)
{{cite web}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
*"About Belgium". Belgian Federal Public Service (ministry) / Embassy of Belgium in the Republic of Korea. Originaali arhiivikoopia seisuga 2.10.2008. Vaadatud 21.06.2007.the Brussels-Capital Region is an enclave of 162 km2 within the Flemish region.
*"Flanders (administrative region)". Microsoft Encarta Online Encyclopedia. Microsoft. 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 31.10.2009. Vaadatud 21.06.2007.The capital of Belgium, Brussels, is an enclave within Flanders.
*McMillan, Eric (oktoober 1999). "The FIT Invasions of Mons" (PDF). Capital translator, Newsletter of the NCATA, Vol. 21, No. 7, p. 1. National Capital Area Chapter of the American Translators Association (NCATA). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 26.06.2007. Vaadatud 21.06.2007.The country is divided into three autonomous regions: Dutch-speaking Flanders in the north, mostly French-speaking Brussels in the center as an enclave within Flanders and French-speaking Wallonia in the south, including the German-speaking Cantons de l'Est.
*Van de Walle, Steven. "Language Facilities in the Brussels Periphery". KULeuven–Leuvens Universitair Dienstencentrum voor Informatica en Telematica. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 31.10.2009. Vaadatud 21.06.2007.Brussels is a kind of enclave within Flanders–it has no direct link with Wallonia.
- ↑ [1]
- ↑ statbel.fgov.be vaadatud 22.01.11
- ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 cia factbook välja otsitud 5.01.11
- ↑ Le cap des 11 millions d'habitants a été dépassé en Belgique, rtbf.be, 6 janvier 2012. Vaadatud 2012-09-04
- ↑ geonames.org vaadatud 18.04.11
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Belgia |
 |
Vikisõnastiku artikkel: Belgia |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Belgia |
- belgium.be Belgia föderaalvalitsuse Belgiat tutvustav portaal
- Brüsseli kaart
- Kas Belgia liigub ikkagi kaheks lagunemise suunas?, Eesti Päevaleht, 17. juuli 2008
Albaania | Ameerika Ühendriigid | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Horvaatia | Island | Itaalia | Kanada | Kreeka | Leedu | Luksemburg | Läti | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Põhja-Makedoonia | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Türgi | Ungari
Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹ | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Põhja-Makedoonia | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²
Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria