Harlow Shapley

Harlow Shapley
Sündinud	2. november 1885 Nashville, Missouri osariik
Surnud	20. oktoober 1972 (86-aastaselt) Boulder, Colorado
Rahvus	ameeriklane
Alma mater	Missouri Ülikool Princetoni Ülikool
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	Astronoomia
Tuntumad tööd	Päikese asukoha määramine Linnuteel
Tuntumad õpilased	Loend Georges Lemaître Cecilia Payne-Gaposchkin
Tunnustus	Henry Draperi medal (1926) Kuningliku Astronoomiaseltsi kuldmedal (1934) Rittenhouse'i medal (1935) Bruce'i medal (1939)

Harlow Shapley (2. november 1885 Nashville, Missouri osariik – 20. oktoober 1972 Boulder, Colorado) oli ameerika astronoom, Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige.

Shapley lõpetas 1911. aastal Missouri Ülikooli ja sai 1913. aastal Princetoni Ülikoolist doktorikraadi astronoomias (väitekirja juhendaja Henry Norris Russell).

Ta oli esimene, kes rakendas tähtede kauguse määramiseks tsefeiidide fotomeetriat. Ta kasutas selleks meetodit, mis tugines Henrietta Swan Leavitti 1908. aastal avastatud seosele tsefeiidide heleduse ja pulsatsiooni sageduse vahel.

Shapley oli aastatel 1921–1952 Harvardi observatooriumi direktor, ühtlasi 1939–1944 Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia president. 1952. aastal sai ta Harvardi Ülikooli astronoomiaprofessoriks^[1]. 1956. aastal ta emeriteerus^[1].

Shapley, uurides Linnutee naabergalaktikaid, eriti Magalhãesi pilvi (suurt ja väikest), tuli järeldusele, et galaktikad koonduvad enamasti galaktikaparvedeks. Selliste parvede tähistamiseks võttis ta kasutusele termini metagalaxy ('metagalaktika').^[2]

Sageli märgitakse, et Shapley võttis selle termini kasutusele 1950. aastate teisel poolel (näiteks Kanada Kuningliku Astronoomiaseltsi kodulehel^[3]), kuid tegelikult on Shapley seda mõistet pruukinud ka oluliselt varem: näiteks 1934. aastal ilmus teadusajakirjas Monthly Notices of the Royal Astronomical Society artikkel "On some structural features of the metagalaxy" ja 1944. aastal ajakirjas American Scientist artikkel "Trends in the metagalaxy".^[4]

1958. aastal võttis prantsuse astronoom Gérard de Vaucouleurs galaktikate kontsentratsiooni tähistamiseks kasutusele termini "Local Supercluster" (Kohalik Superparv). Ajapikku just de Vaucouleursi Local Supercluster ja hiljem Virgo Supercluster (Virgo superparv) kinnistusid terminitena astronoomias.^[5] Termin metagalaxy leidis aga kasutust venekeelses ("Метагалактика") ja viimase mõjutusel ka eestikeelses astronoomiakirjanduses (metagalaktika).

Shapley võtab oma magnum opus'es "The Inner Metagalaxy" (1957) kokku koos kolleegidega Harvardi observatooriumist viimase veerandsaja aasta jooksul tehtud uurimistöö Universumi lähipiirkonna suureskaalalise struktuuri uurimisel.^[6]

Gustav Naani sõnul on Shapley selles raamatus mõiste "metagalaktika" kohta öelnud, et see "on praktiliselt identne … kogu materiaalse universumi mõistega".^[7]

Vaadeldavas universumis kõige massiivsem galaktikate superparv, mis asub Laniakea superparve naabruses, nimetati Shapley järgi Shapley superparveks.

• 1920 – valiti Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liikmeks
• 1922 – valiti Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks
• 1924 – valiti USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia liikmeks
• 1933 – Rumfordi medal
• 1933 – Prantsusmaa Astronoomiaseltsi Jules Jansseni auhind
• 1934 – Kuningliku Astronoomiaseltsi kuldmedal
• 1939 – Bruce'i medal
• 1945 – Franklini medal
• 1950 – Henry Norris Russelli auhind

• 1957 – The Inner Metagalaxy. Yale U. Press, New Haven, CT, (204 lk). [1]
• 1958 – Of Stars and Men: The Human Response to an Expanding Universe. Beacon Press.
• 1964 – The View from a Distant Star: Man's Future in the Universe.
• 1967 – Beyond the Observatory. Scribner.
• 1969 – Through Rugged Ways to the Stars. Scribner.
• 1972 – Galaxies. The Harvard books on astronomy. Harvard University Press.

• 1964 – Tähtedest ja inimestest. Inimese reageerimine paisuvale universumile. Tõlkinud Ruth Lias, kaane kujundanud Erich Tali, eessõna kirjutanud Gustav Naan. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 140 lk, trükiarv 7000 eks [2]

 Harlow Shapley – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis