Harold II

Harold II ehk Harold Godwinson (umbes 1022 – 14. oktoober 1066) oli Inglismaa kuningas aastal 1066.

Harold oli Taani päritolu võimuka üliku Godwini poeg. 1053. aastal sai temast isa surma järel Wessexi krahv ehk kuninga järel mõjukuselt teine mees riigis. Ta paistis silma eduka sõjamehena, lüües aastatel 1062–1063 Walesi valitsejat. 1064. aastal saabus Harold Normandiasse, kus asus hertsog Williami teenistusse, kus sõdis edukalt Bretagne'i vastu. Normanni allikate kohaselt lubanud Harold aidata Williamile hankida Inglismaa trooni, ent tõenäoliselt on see hilisem fiktsioon, et õigustada Inglismaa vallutamist. Lastetu kuningas Edward Usutunnistaja plaanis trooni jätta hoopis oma sugulasele Edgar Æthelingile, kuid too oli vana kuninga surres liialt noor. Et Inglismaad ähvardasid korraga kaks invasiooni, nii Norrast kui ka Normandiast, otsustas inglise ülikute kogu Witenagemot kuningaks valida hea sõjamehena tuntud Haroldi.

1066. aasta lõpus tungisidki norrakad ja normannid korraga maale. Norra kuningas Harald Hardråde oli sõlminud liidu Haroldi venna Tostigiga ning võitis Yorkshire'is inglasi. Ent 25. septembril toimunud Stanfordi silla lahingus saavutas Harold oma peaarmeega Haraldi üle otsustava võidu, viimane langes lahingus. Ent samal ajal olid normannid juba Lõuna-Inglismaal maabunud. Nõnda pidid Haroldi väed kiirmarsile asuma, et taas ruttu teisele poole riiki jõuda. 14. oktoobril toimunud Hastingsi lahingus Harold langes ning William Vallutaja võis end peagi Inglismaa kuningaks kroonida.

Haroldi surma täpsed asjaolud pole teada ning kohe pärast tema surma tekkis selle kohta hulgaliselt legende. Tavaliselt usutakse, et talle lasti ammunoolega silma, ent see pole sugugi kindel. Osa legende väidab ka, et ta pääses lahingust eluga, ravis aastaid haavu ja lahkus maalt, naasis aastakümneid hiljem vana mehena ning elades viimased eluaastad Doveris erakuna.