Mine sisu juurde

Pasta

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib toiduainest; salvi kohta vaata artiklist Pasta (salv)

Pasta on teraviljajahust ja veest valmistatud toiduaine. Pasta tähendab itaalia keeles tainast.[1] Pastad jaotuvad kahte kategooriasse: kuivatatud pasta (pasta secca) ja värske (pasta fresca). Enamus kuivatatud pastatoodetest valmistatakse tööstuslikult, kuigi neid on võimalik valmistada ka kodus. Värsket pastat valmistatakse traditsiooniliselt käsitsi või lihtsate pastamasinate abil. Suurem osa poes müüdavatest värsketest pastadest valmistatakse samuti tööstuslikult.

Läänepoolkeral valmistatakse kvaliteetset pastat kõvanisu- ehk durumjahust. Pastatooteid valmistatakse ka hariliku nisu, tatra- ja riisijahust, harvemini maisijahust. Pastatoodetesse lisatakse soja- ja mungoajahu, gluteeni, vadakut, mune, ürte ja maitseaineid. Pastatooteid värvitakse spinatiga (roheliseks), tomatiga (punaseks), peediga (tumepunaseks), seepia või kalmaari tindiga (mustaks).[1]

Valmistamine

[muuda | muuda lähteteksti]
Kodune pastamasin

Jahu, vesi ja muud koostisained segatakse, sõtkutakse ja rullitakse õhukesteks lehtedeks, mis lõigatakse hiljem ribadeks või vormitakse spetsiaalsete pressidega erikujulisteks pastatoodeteks.[2] Terminoloogiliselt eristatakse kahte tüüpi pastasid: pasta secca (kuivatatud) ja pasta fresca (värske)[3]. Viimase sideaineks on muna ja seetõttu saab seda säilitada ainult paar päeva külmkapis. Poelettidele jõuab pasta tavaliselt kuivatatult.[2] Kuivatamiseks töödeldakse pastatooteid kuuma niiske õhuvooluga, kuni nende niiskusesisaldus väheneb 12%-ni.[2]

Toitainete sisaldus

[muuda | muuda lähteteksti]

Pasta sisaldab rikkalikult süsivesikuid, proteiine ja kiudaineid.

Garganelli
Lanterne
Mafaldine
Fiori
Gemelli
Cellentani

Eri kujuga pastatooted läksid moodi pärast ühendatud Itaalia riigi sündi (1870) ja koos Vahemere dieedi moodiminekuga. Pastasid liigitatakse kuju ja suuruse ning koostisainete järgi. Pastasorte on väga palju, ainuüksi Itaalias ligi 300 sorti.[1]

  • Alfabeto – väikesed "tähestikupasta" kujundid suppidele
  • Anellini – väikesed rõngad, mida kasutatakse suppides ja puljongites
  • Canneroni – pastarõngad
  • Chifferi piccoli lisci – juuspeened pastaniidid
  • Chifferi poccoli rigati – eelmise ribiline variant
  • Conchigliette – väikesed teokarbid
  • Conchigliette rigati – suured ribilised teokarbid
  • Ditali – lühikesed torukesed
  • Ditalini – Ditali väiksem variant
  • Ditalini lisci – Ditali pehmem variant
  • Elicoidali – pikemad torukesed
  • Fagiolini – aedoakaunakujuline pasta
  • Farfalle – liblikakujuline pasta
  • Fusilli – spiraalikujuline pasta
  • Fusilli integrali – täisteranisuspiraalid
  • Fusillata casareccia – kruvikujuline pasta
  • Gnocchi – teokarbid
  • Gnocchi integrali – täisteranisust teokarbid
  • Gnocchetti sardi – sardiinia teokarbid
  • Lasagne doppia riccia – sakilise servaga lasanjeplaat
  • Lasagne verdi – spinatiga roheliseks värvitud lasanjeplaat
  • Lingue di passero – jämedamad spagetid
  • Linguine, Bavettine – Lingue peenem variant
  • Lumache rigate grandi – suured ribilised teokarbid
  • Macaroni – jämedad torukujulised pastad
  • Mafaldine – lainelise servaga pastaribad
  • Mezze penne rigate tricolori – itaalia lipu värvides penned
  • Orecchiette – kausikujuline pasta
  • Penne lisce – viltuse lõikepinnaga torupasta
  • Penne rigate – ribiline viltuse lõikepinnaga torupasta
  • Pennoni rigati – suur ribiline viltuse lõikepinnaga torupasta
  • Peperini – pastaterad
  • Perciatellini – õõnesspagetid
  • Pipe rigate – ribilised kõrred
  • Puntalette – riisiterakujuline pasta
  • Rigatoni – jämedad torupastajupid
  • Ruote – pastarattad
  • Spaghetti integrali – täisteraspagetid
  • Spaghettini – peenikesed spagetid
  • Stelline – väikesed tähed
  • Tagliatelle – keras lintnuudlid
  • Tagliatelle verdi – kuivatatud spinatimaitselised keras lintnuudlid
  • Tomato spirali – tomatimaitselised spiraalid
  • Tortellini – väikesed klimbid
  • Tortelloni – pastaklimbid
  • Zite – pikk õõnes pasta

Tänapäeval nimetatakse pastaks nii pastatainast valmistatud tooteid kui ka nendest valmistatud roogi.

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Reet Ollino kodunduse õppematerjal
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Maailma toiduainete entsüklopeedia, TEA, 2006, lk 362
  3. "Itaalia toidukultuur". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 28. detsembril 2012.