Sileesia Hedwig

Sileesia Hedwig (tšehhi keeles Hedvika Slezská, poola keeles Jadwiga Śląska; sündinud 1174 Andechsis Baieris; surnud 15. oktoobril 1243 Trzebnicas) ehk Hedwig Andechsist oli Sileesia hertsoginna, keda katoliku kirik austab pühakuna. Tema mälestuspäev on 16. oktoobril.^[1]

Hedwig sündis Andechsi linnuses toonases Baieri hertsogkonnas. Tema vanemad olid Tirooli, Kärnteni ja Istria krahv Berthold IV ja Agnes von Rochlitz Wettinite perekonnast. Hedwigi vend Eckbert oli Bambergi piiskop, teine vend Berthold Aquileia patriarh; õde Agnesest sai Philippe II abikaasana Prantsusmaa kuninganna ja teisest õest Gertrudist Ungari kuninganna kuningas András II abikaasana (tema tütar oli Ungari Elisabeth). Hedwigi ainus noorem õde oli hiljem Kitzingeni benediktlaste kloostri abtiss.

Hedwig sai hariduse ja kasvatuse Kitzingeni benediktlaste nunnakloostris. 1186. aastal abiellus ta 12-aastasena Sileesia hertsogi Henryk I Brodatyga, kes 1233. sai Poola kuningaks. Abielust sündisid neli poega ja kolm tütart, nende hulgas Sileesia hertsog Henryk II (suri 1241), Konrad (suri 1235/37) ja Gertrud, kes kihlus pfaltskrahvi Otto von Wittelsbachiga, hiljem nunn ja abtiss Trzebnica kloostris.

Hedwig ja tema abikaasa püüdsid edendada Sileesias kristlikku usku ja kultuuri. 1202. aastal asutasid nad Trzebnicas tsistertslaste ordu nunnakloostri. Eeskujuks olles toetas Hedwig kirikut ja aitas vaeseid, sealhulgas 1220. aasta näljahäda ajal, omaenda Zawonia mõisa varudest. Pärimuse järgi käis ta paljajalu, isegi talvel.

Pärast abikaasa surma 1238. aastal annetas Hedwig oma mõisa maad Trzebnica kloostrile ja astus ise kloostrisse. Ta elas üle oma poja Henryk II surma, kes langes lahingus Legnickie Pole juures. Koos Henryk II lese, Otakar I Přemysli tütre Annaga asutas ta Legnickie Polesse benediktlaste mungakloostri.

Hedwig suri Trzebnica kloostris 1243. aastal ja maeti esialgu abikaasa kõrvale Trzebnica kloostrikiriku peaaltari ette. 1267. aastal kanoniseeris paavst Clemens IV Hedwigi^[2], mis muutis Trzebnica kloostrikiriku palverännakute sihtkohaks. Tema pühakueluloo koostas 1353. aastal Liegnitzi ja Lübeni hertsog Ludwig I; rikkalikult illumineeritud käsikiri on tuntud Hedwigi koodeksi või Lübeni koodeksi nime all^[3].

Püha Hedwig on Sileesia ja Andechsi, samuti Görlitzi linna ja piiskopkonna kaitsepühak.

Püha Hedwigit kujutatakse tavaliselt kroonitud valitsejannana vaestele almuseid jagamas või nunnarüüs. Tema atribuutideks on kroon nunnarätiku peal, käes olev kiriku makett, mis vihjab tema asutajastaatusele, või kingapaar, mis meenutab pärimust tema kombest paljajalu käia^[4]. Samuti krutsifiks, roosikrants, palveraamat, Maarja kuju või leivapäts, mille pühak annab vaesele^[5].

Püha Hedwigiga seotud pärimuse järgi on tuletatud nimetus Hedwigi peekrina tuntud klaasanumatüübile.

• Hedwig von Schlesien. - Ökumenisches Heiligenlexikon