Mine sisu juurde

Mihhail Glinka

Allikas: Vikipeedia
Mihhail Glinka
Sünniaeg 20. mai 1804 (Juliuse kalendris)
Surmaaeg 15. veebruar 1857 (52-aastaselt)
Berliin
Amet helilooja
Mihhail Glinka "Eleegia" Riia Raadio trio (Aleksandrs Arnītis – viiul, Atis Teihmanis – tšello, Oļģerts Kreišmanis – klaver) esituses
Mihhail Glinka "Barcarole in G" teosest "Neli muusikalist esseed" (1847) Adam Cuerdeni esituses

Mihhail Ivanovitš Glinka (vene keeles Михаил Иванович Глинка; 1. juuni (vana kalendri järgi 20. mai) 1804 Novospasskoje küla, Smolenski kubermang15. veebruar (vana kalendri järgi 3. veebruar) 1857 Berliin) oli vene helilooja.

Ta sündis Smolenski kubermangus oma isa mõisas. Isa Ivan Glinka (1778–1834) oli erukapten ja tal oli oma naise Jevgenia Zemelkaga (1783–1851) 12 last. Mihhailil oli kolm venda (neist üks temast vanem) ja kaheksa õde (kõik temast nooremad). Mihhail sündis muusikahuvilises peres: onu moodustas talupoegadest orkestri, kus mängis isagi. Kümneaastaselt hakkas Mihhail õppima klaveri- ja viiulimängu.

1817. aastal viisid vanemad Mihhaili Peterburi. Seal astus ta pedagoogikainstituudi aadlipansionaati. Peterburis võttis Glinka tunde tuntud muusikute käest. Tema klassikaaslane oli Aleksandr Puškini noorem vend Lev ja Glinka tutvus hiljem tuntuks saanud poeediga, kes käis oma venda vaatamas. Pansionaadi lõpetamise järel uuris Glinka Lääne-Euroopa klassikalist muusikat, osales koduses musitseerimises aadlisalongides, vahel juhatas oma onu orkestrit.

1830. aastal läks helilooja välismaale: algul Itaaliasse, pärast Austriasse ja Saksamaale. Itaalias uuris ta bel canto laulustiili ja kirjutas ise itaalia maneeris. Aastatel 1833–1834 elas ta Saksamaal ja töötas Siegfried Dehni juhatuse all kompositsiooni, polüfoonia ja orkestreeringu alal.

1834. aastal naasis ta Venemaale viivitamatult pärast teate saamist isa surma kohta. Ta saabus uute teoste ja Vene rahvusliku ooperi loomise plaanidega. Pärast pikki ooperišüžeeotsinguid peatus Glinka Vassili Žukovski nõuandel pärimusel Ivan Sussaninist. Ooperi libreto kirjutas Karl Georg Wilhelm Rosen. Ooper esietendus 1836. aasta lõpus Peterburis ja seda saatis tohutu menu. Varsti pärast "Ivan Sussanini" esietendust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks. Seal töötas ta kaks aastat.

1835. aastal abiellus Glinka oma kauge sugulase Maria Ivanovaga. Abielu ei sujunud ja 1839. aastal jättis Glinka naise maha. Samal aastal tutvus ta Jekaterina Kerniga, kelle ema Anna Kern oli olnud Puškini muusa. Samasuguseks muusaks sai Glinka jaoks Jekaterina. 1841. aastal jäi Jekaterina rasedaks ja lootis heliloojaga abielluda, kuid tolle abielulahutus võttis kaua aega. Hoolimata sellest, et Glinka ei jätnud ühtki kohtuistungit vahele, jõustus lahutus alles 1846. Glinka ei tahtnud abieluvälist last, niisiis maksis ta Jekaterinale, et too teeks aborti. Pärast seda nende suhted jahenesid ja Glinka ei saanudki lapsi.

1844. aastal läks Glinka Prantsusmaale ja pärast Hispaaniasse. Selle sõidu loominguliseks tulemuseks olid hispaania uvertüürid "Aragoni hota" (1845) ja "Öö Madriidis" (1848), mis olid kirjutatud hispaania stiilis.

Glinka "Patriootlik laul" oli 19912000 Venemaa hümn.

Mihhail Glinka suri 15. veebruaril 1857 Berliinis. Helilooja põrm viidi Peterburi.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]